Reisimine

Talv Eestimaal: suusatamise asemel spaasse  

Kersti Eero, 11. veebruar 2020, 07:00
Harjumuspäraseks saanud mee ja turba kõrval lähevad Estonia Resort Hotel & Spas kehahoolitsusi tehes käiku ka humalad, kanep, tõrv, linaõli, kibuvits ja muu kohalik kraam. Foto: Estonia Resort Hotel & Spa
„Eestlane on hakanud üha rohkem oma tervist väärtustama,“ rõõmustab Eesti Spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Viimastel aastatel kohtab spaades üha enam kohalikku rahvast. Rohkem käiakse peredega ja ka mõnuletakse varasemast kauem.

Seda, et inimesed hoolivad oma tervisest üha rohkem, kinnitab ka Värska kuurortravikeskuse kommunikatsioonijuht Kersti Virro. „Tablettidele otsitakse alternatiivseid ravivõimalusi. Meie majas on väga populaarseks saanud mudavann ja mineraalveevann.“ Koos rahvastiku vananemisega on kasvanud ka kuurortravi populaarsus. Ta arvab, et tänavusel eriti rõskel talvel on majas rahvast sama palju kui tavaliselt. „Nii veekeskust ja kuurortravi kasutatakse aasta läbi. Tipphooaeg on muidugi juuli ja august,“ tõdeb ta. 

„Populaarne on Värska mudavann, mida kusagil mujal maailmas ei ole, ja Värska mineraalveevann,“ ütleb Värska kuurortravikeskuse kommunikatsioonijuht Kersti Virro.Foto: Kersti Virro

Toffer usub, et tänavune talv on kui loodud soojas saunas istumiseks. „Spaa sobib igasugusel aastaajal, ka koledal suvel, kui vihma sajab.“  

Kuigi kasutusele võetakse uusi kosmeetikasarju, töötavad tegevjuhi sõnul kõige paremini vanad klassikalised hoolitsused. Taas on populaarsed erinevad kohaliku mudaga seotud hoolitsused, mida pakuvad näiteks Estonia Medical Spa ning Kubja ja Toila spaa. Põnevamate uudiste poole pealt toob ta välja Aasia rituaale ning vahupesu hamamis. „Kõige nõutumad hoolitsused on ikka klassikalised massaažid,“ tõdeb ka Pärnu turismispetsialist Kadi Elmeste. Tema sõnul ei kao klassika kuhugi. 

Eestit on avastamas leedukad 

Ravispaade hulk on Eestis oluliselt vähenenud, kuid peale Värska pakuvad klassikalist kuurortravi Estonia Medical Spa, ravispaahotell Tervis ja Viiking Spa Hotell Pärnus ning spaahotell Laine Haapsalus. „Kui spaasse mõnulema üle kahe päeva tavaliselt ei jääda, siis ravispaade paketid neljast ööst algavadki,“ ütleb Toffer.   

„Kui veel paar aastat tagasi käisid leedukad Eestis ainult ringreisil ja võib-olla ka Saaremaal, siis nüüd kohtab neid ka spaades,“ rõõmustab Toffer, sest leedukatel jagub kosukohti koduski. Üks tuntumaid oma ravispaadega on Druskininkai. Senisest rohkem kuuleb meie spaades ka läti keelt.    

Eelmisel aastal olid Pärnus välisturistidest endiselt esikohal soomlased, veetes suvepealinna spaades üle 349 000 öö. Lätlasi ööbis seitse korda vähem (üle 50 000) ja rootslasi üle 37 000. Kohalikud moodustasid Pärnu spaakülastajatest kolmandiku.   

Laste spaahoolitsused üha popimad  

Kuna enamik spaades ravipuhkajaid on lastega pered, jagub peaaegu igas kohas neile ka tegevust. Peale lastebasseinide ja mudilaste mängunurkade on Tofferi sõnul üsna tavaliseks saanud laste spaahoolitsused. „Ilmselge, et veekeskust ja basseini ei asenda miski, aga tõusev trend on minu-esimene-spaa-pakett, samuti laste maniküürid ja pediküürid,“ kinnitab ta. Lastest on saanud täiskasvanutega samaväärsed kliendid.   

Kui Pärnu Tervise Paradiis on Eesti suurim lastele loodud veekeskus, siis täiskasvanud saavad rahu ja vaikust nautida Toilas, Viimsis, Tallinnas Kalevi spaas ja Mustamäe elamusspaas. Aeg-ajalt korraldatakse mujalgi täiskasvanutele mõeldud eriüritusi. 

Spaasse minnes soovitab Toffer võtta aeg maja ja lihtsalt puhata. „See on kõige olulisem asi, mida meie inimesed teha ei oska. Selle asemel, et juhe seinast välja tõmmata, tormatakse ka spaas edasi, et saaks hästi palju ja kiiresti ja kõike. Kui tingimused lõõgastuseks on loodud, siis tasuks ka mõnuleda. Kui vanasti mindi kuurorti pikemalt puhkama, siis oleme selle mõtte täiesti minetatud,“ ütleb Toffer. Ta tuletab meelde, et kui endale juba midagi head lubada, siis võiks jõuda ka lõõgastuda.

Harjumuspäraseks saanud mee ja turba kõrval lähevad Estomias kehahoolitsusi tehes käiku ka humalad, kanep, tõrv, linaõli, kibuvits ja muu kohalik kraam.Foto: Estonia Resort Hotel & Spa

Suvepealinnast spaapealinnaks 

Kui 1996. aastal sai Pärnust suvepealinn, siis juba viis aastat saab rääkida Pärnust ka kui spaapealinnast. „Pärnakad on uhked oma seitsme veekeskusega spaa üle ja kannaksid hea meelega Eesti spaapealinna tiitlit, kuigi ametlikult pole sellist tunnustust välja antud,“ ütleb Pärnu turismispetsialist Kadi Elmeste.  

Pärnu pärliks võib pidada endisesse mudaravilasse rajatud Hedoni spaad. „Ajaloolise hoone sopilisus loob omamoodi hubasust ja tuletab igal sammul meelde väärika maja ajalugu. Ka sisekujunduses on endise aja hõngu võimalikult palju säilitatud,“ tõdeb Elmeste. Kõik see pakub vaheldust suurte basseinidega veekeskustele.

Minevikuga meelitavad ka Estonia Resort Hotel & Spa vanarahva teadmistest inspireeritud saunarituaalid. Üks põnev massaaž on näiteks Eesti pärimusmeditsiinil põhinev soonetasumine, mida tehakse põrandal läbi riiete. Harjumuspäraseks saanud mee ja turba kõrval lähevad kehahoolitsusi tehes käiku ka humalad, kanep, tõrv, linaõli, kibuvits ja muu kohalik kraam.  

Heinavannis tunned end Taagepera lossi asemel pigem kui suvisel põllul. Vanni soovitatakse stressi ja närvilisuse vastu.  Foto: Wagenküll

Sloveenia: arvestatav tegija Euroopas  

„Kui meie ütleme, et Eestis on kõige rohkem spaahotelle ühe elaniku kohta, siis sloveenlased ütlevad sama. Kuna Sloveenia on Eestist väiksem ja spaasid on väga palju, siis nad vist tõesti juhivad,“ tõdeb Aire Toffer. Ta soovitab siis, kui Eesti spaadele on tiir peale tehtud, Sloveenia peale mõelda. Riigid, kus on palju soojaveeallikaid, arendavad jõudsalt ka spaavaldkonda. Kuumaveeallikate poolest kuulus Ungari kuigi tuntud spaamaa pole.

Kadi Elmestele meeldis Šveitsis elades spaahotellide viietärnipõhimõte, kus lastele tehti spetsiaalne pritsimise tund. „Lapsed said päevasel ajal kaks tundi basseinis möllata ja ülejäänud aja oli spaa ainult täiskasvanute päralt. Nii sai igaüks endale sobiva aja valida.“ Elmeste usub, et selline süsteem võiks ka Eestis väga hästi toimida.   

Põlevkivi: uus trend kehahoolitsuses   

„Kui põlevkiviõli lõhnab nagu masuut, siis spaatoodetele on lisatud kuuse, eukalüpti, tüümiani või lavendli eeterlikku õli. See annab neile meeldiva aroomi ja täiustab põlevkiviõli ravitoimet,“ ütleb Anneli Põdra Toila SPA hotellist.   

Kui omal ajal rajati Toila sanatoorium kaevurite tervise turgutamiseks, siis praegu kasutab spaa Austriast Tirooli mägedest pärit põlevkiviõli. Naftarikas õli aitab leevenda valu, vähendada põletikke ja taastada kudesid. Eestis tehakse sellega elujõudu taastavat vanni ja masseeritakse nii selga kui ka jalgu. Lisaks masseeritakse jalataldu põlevkiviõli palsamiga. „Näokreemist üksi näohoolitsuse tegemiseks ei piisa, vaja läheb ka maske, koorijad jms,“ tõdeb Põdra. Neid veel ei toodeta, seepärast pole ka põlevkiviõlil põhinevaid näohoolitsusi.   

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee