Inimesed

Liisa Pakosta töösuhte lõpetamisest: „Mul paluti pärast rasedusest teadaandmist uus töö otsida!“ 

Epp Reinmets, 5. oktoober 2019 00:37
KIIDA TEISI NAISI: «Igal naisel on põhjust iseennast ja teisi naisi rohkem kiita! No vaadake järgmine kord kasvõi sugulaste kokkutulekul – ikka tõstab naisterahvas rooga lauale ja muretseb vaiksel häälel, et ega see nüüd mul tegelikult välja tulnudki, samal ajal paneb mees oma suitsutatud kala sinna kõrvale ja kiidab nii, et kuulda on ka kõrvalkülla,» ütleb Liisa.Foto: Stanislav Moškov

«Lapseootel naine on haavatav, ei taha ju kõhubeebit mingi vaidlemisega stressata,» meenutab viie lapse ema Liisa Pakosta aega, mil tal paluti rasedana uus töökoht otsida. «Olen oma õiguste eest võidelnud, aga ka minna lasknud – mõistan mõlemat ohvri valikut.»

Viiendat aastat võrdsete õiguste volinikuna töötavast Liisa Pakostast (50) õhkub rahu ja teadlikkust. On mõnus hommikupoolik, lapsed Hiie (22), Eke (17), Hugo (14), Helena (11) ja Helmi (9) on Tallinnas Kalamaja kõrvalises hoovimajas asuvast kodust kooliteele saadetud. Nüüd on aeg nautida veel kiirustamata hommikusööki ja koos valge hundikoerapreili Noraga, kes laua kõrval põrandal pikutamas, enne kontorisse minekut läbi vaadata töömeilid. «Suhtun igasse voliniku poole pöördujasse täie tõsidusega. Kui inimesele tundub, et tal on ebaõiglaselt kõrge veearve, siis on tal ju selle pärast tõesti paha enesetunne. Veearved minu pädevusse ei kuulu, kui just pole tehtud naistele ja meestele arveid soost lähtudes erinevalt. Muide, on sedagi ette tulnud! Ühes korteriühistus arvati, et üksikud naised kasutavad rohkem vett kui üksikud mehed. Loomulikult ei tohi soo järgi erinevaid arveid teha!» on Liisa õigluse eest väljas.Ebaõiglus ei meeldi kellelegi, see on oluline teema kogu maailmas. Millal sind ennast viimati diskrimineeriti?Olen tänulik oma vanematele, sest kodus ei tehtud meil poiste ja tüdrukute vahel mingit vahet. Vanaisa triikis ja korjas metsas marju, vanaema sõitis veoautoga, isa tikitud suur pilt on meil siiani seinal ja tütreid julgustati remontima, ehitama, vooluringe kokku panema. Mulle tuli alles hiljem suure üllatusena, et on ka teistmoodi arvamusi, et on naistele ja meestele mõne arvates sobimatuks peetud töid. Kui rääkida diskrimineerimisest, siis oli olukord, kus mul paluti pärast rasedusest teadaandmist uus töö otsida. Nii tegingi, suure kõhuga ei jõudnud vaielda. Teise näitena võin tuua aja, mil kandideerisin riigiametnike konkursil Stenbocki majas. Minult uuriti põhjalikult, kuidas ma ikka väikeste laste kõrvalt jõuan ja kes lapsi hoiab. Seletasin, et lastel on esiteks ka isa ja mul kõik läbi mõeldud. Mõistagi on keelatud töösuhte lõpetamine raseduse tõttu ja tööintervjuul küsimused perekonna kohta.Kuidas oled laste ja karjääri kõrvalt oma suhet hoidnud?Meil pole olnud mehega lihtsalt aega tülitseda ja lapsedki on sel teemal väga tundlikud. Kui tahakski mõnikord n-ö sae käima tõmmata, siis kas tuleb mõni laps ütlema, et lõpetage kohe ära, või tulevad asjatoimetused vahele. Pärast läheb tüli juba meelest. Silmad on ikka ettepoole vaatamiseks. Huumor hoiab meil lähedust igas olukorras, samuti mõni ühine ja ka mõni täiesti erinev huvi. Meile mõlemale meeldib käsitöö ja meisterdamine. Mina võtan heegeldused, õmblused ja vardad kätte siis, kui tunnen, et ei taha, käed rüpes, istuda, või siispuhtast lustist. Muide, välismaa raamatupoodides on käsitööraamatud ümber tõstetud vaimse tervise osakonda.Mida on lapsed sulle õpetanud?Järjekindlust ja kannatlikkust. Ja no mis siin salata, nad on teejuhid ka ekraaniilmas. Veendusin selles pärast esimese nutitahvli ostu. Otsisin kasutusjuhendit ja järsku nägin, et alla kahene juba sõudis näpuga mööda ekraani, justkui oleks ta seda eluaeg teinud. Muide, oma lastelt kuulen ka põnevaid uudiseid laiast ilmast.

Mille üle oled oma saavutustest kõige uhkem?Olen iga oma lapse üle väga uhke. Vanemad ja vanavanemad ongi ju need inimesed, kellelt laps saab teadmise, et ta on väga armastatud, sõltumatasellest, mis ta teeb või kuidas on. Ütlen julgelt välja, et tööalaselt on mul hästi välja tulnud muutuste juhtimine. Olen päris mitmel töökohal just sellega tegelenud, nii era- kui ka avalikus sektoris.Kuidas oled emana ajaga muutunud?Esimese lapsega muretsesin mõttetute pisiasjade pärast. Teisest lapsest alates sai selgeks, kui erinevad on sama pere lapsed. No kuidas saab keegi võõras üldse mingeid igiõigeid nõuandeid jagada, kui lapsed on nii erinevad. Vanem ise muutub ju aja jooksul samuti. Usun, et armastus on ainus võti – kõik ülejäänu tuleb lapsevanemana lahendada nii, kuidas on selles olukorras selle lapsega kõige parem.Mis on lapsevanemana olnud raskemad hetked?Terve lapsega pole ju miskit muret tegelikult. Raske on siis, kui laps on haige, no ja oluliste mööndustega võib sinna hulka lugeda ka keerukamad hetked teismeliseeast (naerab – toim). Haiguste vastu saab tõenduspõhise meditsiiniga, mida toetavad esiemade tarkused, raudrohust kanapuljongini. Mida su lastele teha meeldib?Kui kirjeldan siin midagi praegu, siis ajakirja ilmumise ajaks on pilt juba muutunud. Lugeja ei tohiks nüüd võrdlema hakata, et issand, kui tublid lapsed temal on, minu oma ei saa arvuti tagant eemalegi. Ka meie maadleme nutiajaga, kuid eks nad ikka tunne ka muude asjade vastu huvi, või on osa huvisid sellega põimunud. Näiteks jaapani keel ja kultuur, robootika, nüüdismeedia, filmindus, IT, prantsuse keel ja graafiline disain. Vanemate rõõmuks on neil aga ka ekraaniväliseid tegevusi nagu purjetamine, rahvatants, kaitseliit, Noorkotkad, tantsimine, ujumine, BodyPump, agility, kokandus. Jamuidugi mitte kõik korraga, vaid jutt käib ikka viiest lapsest kokku. Mulle teeb muret, et Eestis avab paljude trennide uksed ainult kuutasu maksmine. Kaitseliit ja selle noorteorganisatsioonid on ülimalt tänuväärsed – need ongi täiesti tasuta. Paljud treenerid ja õpetajad teevad ka õhinapõhist tööd! Näiteks koolides tegutsev robootikaring HK Uniqorn Squad (Ükssarvikute Üksus) on ainult tüdrukutele mõeldud tehnikaklubi, mille algatas endine riigiametnik Taavi Kotka koos oma mõttekaaslastega. Meil peres üks tüdruk väga tahtis robootikaringi minna. Korra käisime proovimas, aga seal juhtusid teised kõik poisid olema. Tüdruk kurtis, et teda lükatakse kõrvale. Tollal me ei jätkanudki, kuni tublimad lapse vanemad panid koolis käima selle Ükssarvikute ringi, mis ongi ainult tüdrukutele. Väga sooteadlik lähenemine!

Samal teemal

16.01.2020
Töötukassa juht koondamistest: eelmine aasta tundus hull, aga see mulje on petlik
15.11.2019
10 olulist soovitust, millega arvestada täiendkoolituse planeerimisel
05.11.2019
Kuidas uues firmas sujuvalt sisse elada? 20 soovitust esimeseks tööpäevaks
05.09.2019
Anne Veski abielust Bennoga: „Eks me kakle ka, ega see meil mingi sulavõi ole!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee