Tehnika

Milline oli Eesti autoaasta 2018 ja mida toob uus aasta meile autoturul? 

Toimetas Aare Kartau, 16. jaanuar 2019 08:30
Foto: Pixabay
2018 läheb ajalukku kui muutuste aasta. Eesti autoturgu vormisid nii uus kord firmaautode maksutamisel, WLTP katsemenetlus kui ka edasimüüjate ühinemised. Positiivne on teise ringi autode väärtustamine margiesinduste poolt. Noobelmarkidele oli mullune autoaasta raske.
 
2018. aastal müüdi Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liidu andmetel 25 387 uut sõiduautot, seda oli 3,6% rohkem kui 2017. aastal. Jätkuvalt läksid kõige paremini kaubaks maasturilaadsed tooted, nende osakaal kogumüügist oli 38,1%
 
Surm, maksud ja maasturilaadsed

 

2018. aasta algus tõi maksustamise korra muutuse, mis võttis paljudelt firmajuhtidelt isu lubada töösõidukite kasutamist töövälisel ajal.

Osa tootjaid tõmbas jämeda joone alla teatud mudelitega N1 ja M1 kategoorias slikerdamisele, mis muutis luksusmaasturte tarbesõidukitena arvelevõtmise mõnevõrra keerulisemaks.

Kuna töövälisel ajal tööautoga ringisõitmine on muutunud kulukaks ja ebamugavaks, sest seaduse täitmist kontrollitakse regulaarselt, on üks osa firmajuhtidest leidnud, et senised suured ja luksuslikud sõidukid on mõistlik vahetada väiksemate ja tavalisemate vastu.

AMTELi andmetel moodustasid väike-keskklassi sõiduautod 23,6% kogumüügist. Mudelitabelis võidutsevad Kia Ceed, Toyota Auris, aga ka klass väiksem Renault Clio.

Väikemaasturite osakaal oli mullu 17,1%. Seega võib öelda, et väike on uus suur; väiksemate autode käes oli tervelt 40,7% turust.

Pargimaasturite, linnadžiipide, kõikjalsõitjate, krossoverite jt. kõrgema isteasendiga sõidukite populaarsus ei näi kahanevat, hoopis vastupidi. Kui statistikat vaadata, meenutab iga kolmas müüdud auto (kokku 38,1%) millegi poolest maasturit.

Tõsi, valdav osa neist maasturitaolistest müüakse esiveolisena. Sest enamus meist elab linnas, kus nelikvedu on ilmselge ülepingutamine.

WLTP pani turu korraks hanguma

Uus WLTP testimismetoodika, lihtsustatult reaalsel elul põhinev heitmekoguste mõõtmine lõi sügisel kaardid korraks segamini.

Kõige rohkem said pihta mikromootorid, mis, nagu selgub, ei olegi kõige keskkonnasõbralikumad ning uute mudelite homologeerimine võib seetõttu võtta arvatust kauem aega.

Automüüjad olid WLTP-ks valmistunud ja osa neist võttis enne muutuste jõustumist arvele ja lattu hulga sõiduautosid. See tähendas aga, et sügisel automüük paariks kuuks justkui hangus.

Tõenäoliselt on WLTP ka põhjus, miks AMTELi antud autoturu kasvuprognoos 8% 2018. aastaks vett vedama läks ning realiseerus 3,6%-lisena.

See ei ole tegelikkuses üldse halb, kui vaadata müüdud autode kogust – me oleme Maanteeameti registri andmetele tuginedes jõudnud olukorda, kus iga kahe elaniku kohta on 1 auto!

Milliseid sõidukeid Eesti autoostjad väärtustavad? Mida võib oodata 2019. aastal? Kas öko viimaks võidutseb? 

Loe edasi Acceleristast.