Nipid

Sealiha võib julgelt süüa – see on tervisele kasulik ega tee paksuks  (3)

LL, 14. detsember 2017 16:21
Paljudel seostub sealihaga esimese asjana rasvast nõretav seapraad, kuid searümba lahtilõikamisel saadakse väga erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega lihatükke. Foto: Jörgen Norkroos
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Riina Soidla lükkab ümber kolm sealiha kohta käivat müüti.

1. müüt – sealiha teeb paksuks

Samal teemal

Paljudel seostub sealihaga rasvast nõretav praad. Maaülikooli teaduri sõnul saadakse searümba lahtilõikamisel erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega lihatükke. Näiteks sisaldab sea sisefilee vaid 3% rasva. Kui võrrelda sea- ja linnuliha keskmist väärtust, siis selgub, et need on rasvasisalduse poolest täiesti võrreldavad.

2. müüt – sealiha pole tervislik

Tegelikult on sealihal mitu inimorganismile kasulikku omadust. „Sealiha on kõrge toiteväärtusega, olles eelkõige suurepäraseks valkude allikaks, aga ka oluliseks rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete pakkujaks,“ täpsustab maaülikooli lektor. Ta selgitab, et valgu põhilised koostisosad on aminohapped, mida sealihas on rohkelt. Neist kaheksa on inimorganismi jaoks asendamatud ja me saame neid vaid toidust, mistõttu on inimese jaoks vaja süüa liha, sealhulgas sealiha.

Sealiha on väga hea rauaallikas. Seda enam, et tegelikult omastab meie organism lihas sisalduvat rauda taimetoidus leiduvast tunduvalt paremini. Ka läheb lihas sisalduv kaltsium süües otse meie luudesse, mitte ei ladestu veresoonte seintele. Sealihas sisalduvad mikroelemendid (vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt) tagavad normaalse vereloome ning sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal.

3. müüt – lihast võib saada kahjulikke aineid või mikroobe

Nii loomakasvatust kui ka lihatootmist kontrollitakse Euroopa Liidus väga rangelt. „Sealiha ja lihatoodete ohutuse lihatööstuses tagavad seadusega ettenähtud meetmed, mis haaravad kogu lihaahela laudast lauani. Tähelepaneliku jälgimise all on nii loomapidamine, loomade tervis, loomade vedu, tootmisettevõtete enesekontrollisüsteemid, lihakontroll (sh võõrainete sisalduse kontroll), liha kvaliteedi kontroll, nõuetele vastav märgistus, nõuetekohane säilitus, liha ja lihasaaduste jälitatavus jne,“ selgitab Soidla.

Ühtlasi keelavad Euroopa Liidu õigusaktid loomade kasvatamisel hormoonide ja kasvustimulaatorite kasutamise. Seetõttu võib kinnitada, et meie poodides müüdavad sealihatooted on ohutud ja kvaliteetsed ning sealiha on tõesti hea liha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee