Nipid

Külmetushaigusesse nakatumine algab sageli hooletust kätepesust  (1)

LL, 13. oktoober 2016 16:24
Seebi ja sooja veega vähemalt 20 sekundit kestev kätepesu aitab paljusid haigusi vältida. Foto: Aldo Luud
Sügistalvel sageneb nakatumine külmetushaigustesse, mille üheks tõhusamaks ennetusviisiks on hoolikas kätepesu.

Eesti perearstide seltsi, sh Tartu ülikooli peremeditsiini dotsendi Marje Oona eestvedamisel koostatud patsiendijuhendi materjalis toovad perearstid välja, et arusaam, et külmetushaiguse põhjuseks on külmetus, ei pea paika. Külmetushaiguste põhjuseks on viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid.

Samal teemal

„Viiruseid on väga palju. Kõige sagedamini põhjustavad külmetushaigusi rinoviirused, mida on rohkem kui sada tüüpi. Viiruste rohkus ongi põhjuseks, miks läbi kogu elu külmetushaiguseid ikka ja jälle põetakse. Külmetushaigus tekib siis, kui nakatutakse sellise viirusega, mille suhtes immuunsust veel ei ole,” kirjeldas TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oona.

Oona rääkis, et täiskasvanud põevad külmetushaigusi harvem kui lapsed, sest neil on paljud viirusnakkused juba läbi põetud ja kaitsekehad olemas. Ka alla kuue kuu vanused lapsed põevad külmetushaigusi harvem, sest esimestel elukuudel kaitsevad last raseduse ajal emalt lootele üle läinud kaitsekehad, mis aga ajapikku lapse vereringest kaovad.

Iseparanev haigus

Külmetushaigus on iseparanev haigus ehk mõnikord taanduvad kõik haigusnähud päeva või paari jooksul, enamasti võtab täielik paranemine aga veidi kauem aega. Oona tõdes, et külmetushaigustesse haigestumise riski saab vähendada väga lihtsate meetodite abil – mitu korda päevas hoolikalt käsi pestes, palju värskes õhus viibides ja ruume korralikult tuulutades.

Külmetushaigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva möödumisel nakatumisest. Teinekord võib haigusel olla ka kuni nädalapikkune peiteperiood. Inimene muutub teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil, seega võib osutuda nakkusallikaks näiliselt veel terve inimene.

Külmetushaigustesse haigestunud on teistele kõige nakkusohtlikumad just haiguse alguses. Oona sõnul tuleks võimalusel jääda kodusele ravile, kuid kui palavikku pole ja enesetunne on rahuldav, võib nohu ja köhaga käia ka tööl: „Viirused levivad küll piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel, kuid üldjuhul peab nakkuse levimiseks olema inimestevaheline vahemaa vähem kui meeter.“

Viirused levivad asjadega

Oona sõnul levivad viirused sageli hoopis käte ja esemete (nt käepidemed, mänguasjad, rahatähed) vahendusel, sest kätel ja pindadel püsivad need eluvõimelisena tunde kuni päevi. Seetõttu peaks haige inimene köhides ja aevastades katma suu varruka või taskurätikuga, mitte panema suu ette peopesa või rusikat. Viimasel juhul saavad viirused käte vahendusel hõlpsasti edasi levida.

Ta tõdes, et imepreparaate külmetushaiguste raviks ei ole, kuid vaevusi (ninakinnisust, peavalu, lihasvalu jt) saab vajaduse korral leevenda apteegi käsimüügis olevate preparaatidega.

Eesti perearstide seltsi koostatud patsiendijuhendi, kus kirjeldatakse hingamisteede infektsioonhaigusi ning nende koduseid ravivõtteid, leiab andmebaasist www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee