Nipid

Usaldus pereõdede vastu kasvab (1)

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 30. oktoober 2014 15:13
Inimeste nõustamine on pereõe töö tähtsaim osa, tõdeb Linnamõisa perearstikeskuse pereõde Lilli Gross. Foto: Heiko Kruusi
Kui veel mõned aastad tagasi nähti pereões rohkem arsti sekretäri ja abilist kui iseseisvat spetsialisti, siis nüüd on inimesed muutunud teadlikumaks ega kipu enam iga murega just nimelt perearsti juurde, kinnitab Linnamõisa perearstikeskuse pereõde Lilli Gross.

„Usaldus pereõdede vastu on suurenenud ning ka õdede valmidus vastutust võtta on palju kasvanud,” märgib Gross, kes 2011. aastal valiti Tallinna parimaks pereõeks.

Samal teemal

Usaldusele paneb tema hinnangul aluse perearsti ja pereõe hea koostöö. Pereõde ja -arst moodustavad ühtse meeskonna, kus kumbki teeb seda, mis on tema ülesanne. Perearstikeskuses on esmatähtis hästi toimiv meeskonnatöö, et omavahel jagataks vastutust ja ülesandeid pädevuse piirides ning et patsient saaks nii õelt kui ka arstilt ühest infot.

Seega on pereõel perearstikeskuses täita mitu rolli: ta on iseseisev spetsialist, kes annab patsiendile väärt nõu, ja perearsti koostööpartner. Mõlemad tegutsevad ühise eesmärgi – patsiendi tervise nimel. Ning otse loomulikult on ka patsiendil kanda tähtis roll. „Kui inimene võtab ise vastutuse oma tervise eest, siis on teda palju kergem aidata,” tõdeb pereõde.

 

Pereõelt võib alati nõu küsida

Nõustamine on pereõe töö tähtsaim osa ja sellega tegeleb ta inimese kogu elukaare jooksul. Lapse sündimise järel on esimene kontakt imiku ja tema vanematega tavaliselt pereõel. Pereõde tegeleb ka krooniliste haiguste põdejatega ning võtab vastu ägeda haigusega perearstikeskusse pöördunuid. Haiguste ennetamine on õe töös samuti üks tähtsaid tahke. Lisaks tegeleb pereõde vaktsineerimisega, võtab analüüse, hooldab haavu jne. Ühesõnaga, tööpõld on väga lai ja sellele lisandub ka päris palju administratiivset tööd, sest tehtud töö tuleb dokumenteerida.

Kuigi töövõimetuslehti väljastab perearst, võib patsient haigestumisest teatada pereõele. „Haiguslehe avab vajadusel perearst, aga märkimaks üles, et patsient on haigestunud, et meil oleks teada, millal ta haigestus ja millised on kaebused ning millised kokkulepped tuleks teha edasiseks tegutsemiseks, on kõige olulisem esmane kontakt perearstikeskusega. See, kuidas perearstikeskuses töö on koordineeritud, on juba iseküsimus. Ühendust on ju tänapäeval väga lihtne võtta telefonitsi või meili teel ning ka enamiku perearstikeskuste kodulehel on tavaliselt selgitatud, mida peaks tegema. Alati on mõistlik algul rahulikult mõelda, vaadata üle olemasolev info ja infokanalid, ning siis ühendust võtta,” soovitab pereõde helistajatel kannatust varuda. Viirushaiguste tippajal on telefonid pidevalt punased ning kui perearsti nimistus on paar tuhat patsienti, siis võib juhtuda, et patsiendi kõnet minutipealt vastu võtta ei suudeta. „Aga pereõde on igal juhul see inimene, kellele patsient saab tööpäeva jooksul oma mure ära rääkida,” kinnitab Gross.

Nagu perearstil peab ka pereõel olema erialane haridus. Pereõde peab olema lõpetanud Tallinna või Tartu tervishoiukõrgkooli õenduse või ämmaemanduse erialal. Tartu ülikoolis on võimalik omandada õendusteaduse osakonnas magistrikraad. Sellega aga tema õpe ei piirdu – enesetäiendamine on pidev protsess. „See tähendab, et end tuleb pidevalt koolitada, uue infoga kursis hoida, kogemusi vahetada ja eneseanalüüsiga tegelda. Eneseanalüüsi tulemusena selgub, millest kõige enam vajaka jääb nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste vallas,” räägib pereõde.

 

Töö pakub heas mõttes pinget

„Kindlasti on töö pingeline ja stressirohke, aga uut jõudu saan ma oma kolleegidelt ja tegelikult kogu protsessist, sest igas asjas on alati midagi head, kõik ei ole suur hädaorg,” ütleb pereõde naerusui. „Mulle meeldib minu töö väga. Ega muidu ei jaksakski teha, kui ei meeldiks.”

Gross tõdeb, et puutub kokku väga erinevate inimestega ning nende murede ja rõõmudega. Ühelt poolt näeb ta palju toredaid beebisid ja suhtleb emadega, kes tahavad kinnitust, et nendega lapsega on kõik korras. Teisalt rahustab eakaid, keda kõrgenenud vererõhk on veidi ärevusse viinud. „See on mulle väga suur väljakutse end pidevalt täiendada, aga ma näen palju rohkem ja saan osa palju rohkemast kui võib-olla mõne kitsama eriala õde. Muidugi, see tähendab ka palju suuremat vastutust ja ehk rohkem pinget, aga samas pakub töö pinget ka heas mõttes,” kinnitab Gross.

 

Pereõde soovitab: haigena jääge koju!

„Kui juba haigus on kallale tulnud, siis on mõistlik jääda koju. Ei ütle sulle pärast keegi aitäh, et haigena tööl käisid! Teised saavad nakkuse ja enda organism jääb nõrgemaks. Paar päeva tuleks haigena kindlasti vabaks võtta ja organismil puhata ning kosuda lasta,” paneb pereõde Lilli Gross tööinimestele südamele.

Kuidas viirushaiguste hooajal nakatumist vältida? „Kõige lihtsam ja paremini tõestatud fakt: peske käsi,” õpetab pereõde. On tõestatud, et kätepesu aitab vältida viiruste levimist. Viirused peituvad pindadel ning kui pindu käega katsuda ja siis käega nina puutuda, jõuab viirus limaskestale, kus tal on hea ja soe paljuneda. Sealt viirushaigus alguse saabki.

 

Pereõed saavad piiratud retseptikirjutamisõiguse

Piiratud retseptikirjutamisõigus tähendab seda, et pereõde võib piiratud hulga haiguste ravi jätkata, väljastades selleks korduvretsepti, ning määrata ise ka üksikute kergete tervisehäirete ühekordset ravi. See puudutab peamiselt korrektselt jälgitud kroonilistele haigetele korduvretsepti väljastamist. „Kuna pereõed teevad krooniliste haigetega järjepidevat tööd, siis mõistlikku ressursikasutust silmas pidades pole ju mõtet neid inimesi ainult retsepti pikendamiseks arsti juurde saata,” tõdeb pereõde Lilli Gross.

Praeguse seisuga ei ole Eesti tervishoiusüsteemis ühelgi õel (ka pereõel) õigust retseptiravimeid välja kirjutada. Küll aga saab pereõde koordineerida retseptiravimite väljakirjutamist, andes perearstile patsiendi soovist või vajadusest teada. Samuti võib pereõde soovitada käsimüügiravimeid oma pädevuse piires.

 

Kas teadsid?

* Mullu tegid pereõed rohkem kui 1,3 miljonit vastuvõttu. Suurt toetust pereõe kasvavale rollile tervishoiusüsteemis näitab see, et 93 protsenti inimestest, kes on külastanud pereõde, on visiidiga rahule jäänud.
* Tänavu aastast võivad perearstid palgata oma praksisesse ka teise pereõe. Tänu sellele paraneb perearstiabi kättesaadavus, perearst saab patsiendile põhjalikumalt pühenduda ning tekib rohkem aega õendusalaseks üldisemaks nõustamiseks. Teine pereõde töötab 30 protsendi perearstide juures.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee