Nipid

Kodade virvendusarütmia suurendab insuldiriski viis korda 

Ada Maltseva, 9. november 2012 00:00
Südamearst Margus Viigimaa hoolitseb oma südame eest sporti tehes. Foto: MATI HIIS
Rütmist väljas süda võib põhjustada hulga vaevusi ning halvimal juhul tuua kaasa insuldi.

Kodade virvendus on sagedasim südame rütmihäire. Kõige tihedamini kirjeldatakse seda kui ebaregulaarset südametööd, mille tunnusteks on valu või ebamugavustunne rinnus ning südame pekslemine. Osal inimestel ei ole mingeid kaebusi ning kodade virvenduse leiab arst juhuslikult. Teised tunnevad aga kohe, kui süda töötab ebaregulaarselt, ning sellega kaasneb südame kloppimine, õhupuuduse tunne, hingamisraskused, väsimus, nõrkus, koormustaluvuse langus, pearinglus ja minestustunne. 

Hood jäävad tihti varjatuks

Südamearst Margus Viigimaa sõnul kannatab virvendusarütmia all 2,5 protsenti USA elanikest ja ka Eestis on see protsent sama. Kodade virvendusarütmia on Eestis diagnoositud 33 000 inimesel. Viigimaa sõnul esineb virvendusarütmiat siiski rohkem, sest paljudel võivad hood olla lühiajalised ja kulgeda varjatult. „Hulgal inimestel esineb vaid üksikuid hooge. Mõned inimesed taluvad hooge nii hästi, et ei oskagi neile tähelepanu pöörata, eriti siis, kui varem pole südamega probleeme olnud,” tõdes Viigimaa. EKG-ga on virvendusarütmiat lihtne diagnoosida siis, kui süda on püsivalt rütmist väljas. Kui aga hood on varjatud ja kestavad lühikest aega, kasutatakse rütmihäirele jälile saamiseks ööpäevast südametegevuse monitooringut ja muid keerukamaid diagnoosimisvõimalusi.

Rütmihäire risk tõuseb järsult vanuse kasvades. Juba alates 45. eluaastast on rütmihäirete tekke risk üsna arvestatav. Suurema tõenäosusega tekib kodade virvendus neil, kel on aastaid mureks olnud kõrge vererõhk, suhkurtõbi või südame isheemiatõbi. Kuna rahvastik vananeb, on paratamatu, et ka virvendusarütmiaga patsiente tuleb järjest juurde.

Kodade virvenduse vastu on olemas mitmesuguseid ravimeetodeid. Ravi üks eesmärke on võimalikke tüsistusi vältida, sest kõige raskem kodade virvenduse tüsistus on insult. Virvendusarütmia tõttu võivad kodades tekkida trombid, mis liiguvad veresoontes edasi ja halvimal juhul satuvad ajju, põhjustades insuldi ehk ajurabanduse.

„Virvendusarütmia ravivõimalused on Eestis piisavalt head,” hindas Viigimaa. Antikoagulantravis ehk trombiohu vältimises (s.o selle ärahoidmises, et südamekodades ei tekiks trombe, mis võiksid lahti pääseda ja ajju jõuda), oli aastakümneid kasutusel varfariin, millel aga on omad kitsaskohad. Patsientidele määrati seda individuaalselt ja selle sobivust tuli pidevalt kontrollida. Viigimaa sõnul on nüüd välja töötatud ka suu kaudu võetavad antikoagulandid, mille doos ei vaja pidevat jälgimist, aga nende kasutamist virvendusarütmiaga patsientidel haigekassa veel ei kompenseeri ning seetõttu saavad neid väga vähesed haiged. Normaalse südamerütmi taastamiseks ja säilitamiseks on Eestis olemas kõik vajalikud ravimid, aga kahjuks ei ole neil kõigile haigetele püsivat toimet. Osal haigetel on võimalik südame rütmi Põhja-Eesti regionaalhaiglas taastada ka ablatsioonraviga südamesse viidavate kateetritega.

Rohkem infot kodade virvendusarütmiast leiab MTÜ Tromboosiühingu kodulehel www.tromboos.ee olevast patsiendi infovoldikust „Kodade virvendus”.

Allkiri insuldi vastu

Praegu käib ülemaailmne kampaania kodade virvendusarütmia tõttu tekkivate insultide tõhusamaks ennetamiseks. Euroopa poliitikakujundajad, rohkem kui 90 meditsiini- ja patsiendiorganisatsiooni ning üle 100 000 inimese on andnud allkirja, et toetada kodade virvendusarütmiaga patsientide ülemaailmset põhikirja ning kutsuda üles riikide valitsusi ja maailma terviseorganisatsiooni muutma kodade virvendusarütmiaga seotud insultide ennetamise oma prioriteediks. Põhikirjas kirjeldatakse viise, mis aitaksid parandada haiguse diagnoosimist ja ravi ning hoida ära tuhandete insultide tekke igal aastal. Allkirja saab anda kampaania kodulehel www.signagainststroke.com.

Kodade virvendusarütmia all kannatab Euroopas 10 miljonit inimest. Kuna rahvastik üha vananeb, arvatakse, et 2050. aastaks on see arv kerkinud 25–30 miljonini. See tekitab tõsist muret, sest kodade virvendusarütmia all kannatavate inimeste insuldirisk on viis korda suurem kui neil, kel seda ei esine. Peale selle on kodade virvendusarütmiaga seotud insuldid raskemad ja seetõttu kulukamad, avaldades suuremat mõju riikide tervishoiu ja sotsiaalteenuste eelarvele. Rohkem kui kolmandik kodade virvendusarütmiaga seotud insuldi läbi elanutest naaseb koju püsiva puudega. Samuti on neil haigetel suurem oht insuldi järel tekkida võivateks tüsistusteks.