Reisimine

Allergik reisil: tingimata tee aegsasti ära tervisekindlustus (4)

Ille Grün-Ots, 5. jaanuar 2014 11:00
ARMASTAB ATEENAT: «Soojal maal kaovad nahaprobleemid peaaegu täiesti, aga seda pean küll vaatama, et mõni lopsakalt lõhnav taim hotelli akna all ei kasvaks,» kinnitab tallinlanna Kati Ots, et on alati rõõmuga valmis soojale maale sõitma. Foto: Erakogu
Enne reisi tuleb allergikul hoolega läbi mõelda, kas kõik vajalikud rohud on kaasa pakitud. Välismaale sõites tuleks ka uurida, kuidas seal arstiabiga lood on, mis saab, kui oma rohud otsas, kas hotellis, kus peatute, on olemas ka nn allergikute toad jne. Ei ole ju mingit mõnu ei palmist ega päikesest, kui nina tilgub vett, silmad on paistes ja ihu sügeleb.

"Päev otsa mäe peal külma käes, nahk läks kuivaks ja punaseks. See on mul selline tavaline asi. Aga siis läks asi päris hulluks. Käed, küünarnukid eriti, sõrmed – kõik hakkas hirmsalt sügelema. Nahk läks lausa krobeliseks. Näost olin ka nii jube, et ei suutnud peeglisse vaadata. Sellist asja mul küll varem polnud juhtunud. Kohalikust apteegist midagi toimivat ei saanud ja nii ma lihtsalt kannatasin kogu selle reisi aja," meenutab Kati Ots (20) paari aasta tagust suusareisi Alpidesse.

Eestis pääses Kati õnneks kohe allergoloogi juurde ja sai temalt tõhusa kreemi, mis mõne päevaga naha korda tegi.

Samal teemal

Vaata, mis hotelli akna all lõhnab

Kati arvab, et allergia vallandumises võis süüdi olla mäekreem. "Ema ikka ostab erinevaid kreeme kaasa, et kaitsta suusatades näonahka külma, tuule ja päikese eest. Hommikul oli kiire mäele tõtata ja ma ei pööranud tähelepanu, millist kaitsekreemi näkku panin – lihtsalt haarasin esimese, mis hotellitoas kätte juhtus. See vist põhjustaski lööbe ja kuigi ma rohkem seda kreemi ei kasutanud, läks lööve aina hullemaks."

Kati põhihäda on tegelikult pollinoos ehk õietolmuallergia, sestap ta suusareisil mingit probleemi karta ei osanudki. "Ma olen allergiline meie oma õietolmudele, heintaimedele näiteks ja eriti kasele. Hullemaks võib asi minna siis, kui söön värsket köögivilja või mingeid tsitruselisi," ütleb Kati. Ka tavaline kodutolm ajab teda aevastama ja sügelema.

See aga ei takista noort naist reisimast, ainult ravimid tuleb alati kaasa võtta, nüüd ka spetskreemid. "Soojal maal kaovad nagu ka suvel Eestis nahaprobleemid peaaegu täiesti ära. Aga seda pean küll alati vaatama, mis hotelli akna all kasvab. Kui ikka mingid väga lõhnavad õitsvad taimed on, siis on targem akent mitte lahti hoida," teab Kati.

Külmaallergia välistab suusareisid

Erinevalt külmaga nahalööbe saanud Katist võib Mia (17) talvisest suusareisist ainult unistada – tüdrukul lõi aasta tagasi välja külmaallergia. "Ehitasime Snelli tiigi ääres mitu päeva lumelinna. Nägu läks paiste ja punaseks, hakkas hirmsalt sügelema ja valus oli ka," meenutab Mia.

Nahaarst diagnoosis tüdrukul külmaallergia. Rohtudest sai neiu veidi küll abi, aga kui vähegi külma ja tuult on, käib Mia ringi kui põhjanabal: sall ümber näo ja kapuuts silmini.

Tartu Ülikooli kliinikumi allergoloog Kaja Julge hoiatab, et külmaallergia võib vallandada ka jahedas vees ujumine või isegi külmade esemete katsumine. Seejuures sümptomid avalduvad enamasti alles naha taassoojenemisel. Külmaallergia kipub kimbutama rohkem neid, kel on mõni teinegi allergia. Miaga nii ongi: kerge õietolmuallergia pluss tolmuallergia.

Allergeenid võõras keeles paberile kirja

Juba kodus tuleks sihtkohariigi keeles paberile üles kirjutada allergeenid, mille vastu tundlik ollakse. Samamoodi tuleks sõnaraamatu abil endale selgeks teha, kuidas toite, mis võivad sisaldada allergeene, kohalikus keeles nimetatakse (kasutage näiteks veebikülge www.food-info.net). Seda läheb vaja nii supermaketis kui ka väljas süües. Viimasel juhul küsige kelnerilt või kokalt tingimata üle, ega toit teile ohtlikke aineid sisalda.

Ettevaatust, Hiina toidu austajad! On olemas Hiina restorani sündroom – nii kutsutakse inimeste ülitundlikkust glutamaatide suhtes. Väljaspool Aasiat asuvates rahvuslikes söögikohtades on glutamaatide lisamist toitudele oluliselt vähendatud. Hiina restorani sündroom avaldub tavaliselt näo, kaela ja rindkere punetusena, õhetava kuumatundena, iivelduse, seedehäirete, südamekloppimise, liigese- või lihasevalude, peapöörituse või tugeva peavaluna. Sageli inimene ise ei teagi, et on selle ühendi suhtes ülitundlik, ega oska oma halva enesetunde põhjust toiduga seostadagi. Osal inimestel avaldub ülitundlikkus kohe pärast söömist, teistel aga mõne aja möödudes.

Kuigi tavaliselt kaovad kõik need nähud üsna kiiresti, tuleb ülitundlikel inimestel naatriumglutamaadiga (pakendil märgitud E621 või MSG) maitsestatud toitude suuremast söömisest siiski hoiduda.

Lõuna-Euroopas juba varsti õietolm

Paljudes hotellides on allergikutoad – küsige alati järele! Ka saab enamasti endale sulepadja asemele mõne sobivama peaaluse tellida. Tegelikult esineb suleallergiat üsna harva, hoopis hullemad on patjades pesitsevad tolmulestad.

Ka paljudes laevades on allergikute spetskajutid, mis nende vajaduste kohaselt sisustatud (Soome ja Rootsi vahet sõitvatel Tallinki laevadel Silja Serenade ja Silja Symphony näiteks).

Euroopas liikudes allergikule vajalikku infot leiab veebiküljelt www.polleninfo.org. Kas teadsite, et näiteks need, kes on allergilised küpressiliste õietolmule, peaksid Lõuna-Euroopasse reisides ettevaatlikud olema juba jaanuaris? Eriti kehtib see Portugali ja Hispaania kohta, veebruaris tuleb olla ettevaatlik ka Itaalias ? eriti Sardiinias ? ja Prantsusmaal.

Astmaravimid ja insuliin kindlasti käsipagasisse

Loomulikult peavad allergikul reisile minnes kindlasti kaasas olema oma tavalised ravimid ning hooldus- ja abivahendid. Näiteks nahahooldustooted, spetsiaalsed hügieenivahendid (hotelli pesuvahendit ei pruugi allergik taluda), ninaloputusvahendid allergilise kroonilise nohu korral, astmaravimite manustamiseks mõeldud vahemahuti, kiire allergilise üldreaktsiooni puhuks adrenaliini autoinjektor jms. Astmahoo ravim peab lennukis kaasas olema, nii et ärge seda hajameelselt kohvriga pagasisse andke! Sama peaksid meeles pidama suhkruhaiged, kel reisi ajal end süstida vaja.

Tuleb meeles pidada, et ravimeid pole lubatud piiramatus koguses kaasa võtta. Üldreegel on, et ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis eri nimetust ravimpreparaati, neist igaüht kuni viis jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootjapakendis ja retseptiravimite puhul võiks ka retsept kaasas olla. (Vaata täpsemalt www.sam.ee)

Autoreisil ajab üks oht teist taga

Autoga reisides, eriti pikemale reisile minnes, tuleb arvestada paljude võimalike ärritajate ja allergeenidega – olmetolmulestad, hallitusseened, õietolmud jne.

• Tolmulestad ja hallitusseened võivad varitseda nii auto vaipkatetes, polstris kui ka ventilatsioonisüsteemis. Sestap tuleks enne starti autos põhjalik suurpuhastus teha. Samuti ei tasuks autos lõhnakuuske kasutada.

• Õietolmu- ning putuka­allergia korral ärge avage autoga sõites aknaid, et mitte lasta autosse õhus lendlevat õietolmu ning putukaid. Aga ka linnatolm, eriti asfalditolm, võib limaskesti ärritada. Võimalusel kasutage autos õietolmufiltreid ning jahutamiseks pigem konditsioneeri. Õietolmu on õhus rohkem just tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sestap sobiks õietolmuallergikutel reisida vihmasemal päeval.

• Ka tubakasuits ja heitgaasid võivad halvendada nii allergiku kui ka astmaatiku enesetunnet. Kui keegi allergiku reisikaaslastest suitsetab, siis ei tohiks ta seda mingil juhul autos teha.

• Kavalam oleks oma reisid plaanida varahommikusse ja hilisõhtusse, kui õhus on vähem heitgaase ja teisi ärritajaid ning ka õietolmu lendleb vähem.

• Allergiaravimid ei põhjusta unisust ega muuda seetõttu allergikut roolis liiklusohtlikuks. Kui aga autojuhil on teada anafülaktilise reaktsiooni oht (näiteks putukaallergia või toiduallergia korral), siis tuleb alati kaasas kanda oma adrenaliini autoinjektorit (EpiPen) ning osata seda ka kasutada.

• Ka reisikaaslane võiks teada, kus allergik oma ravimit hoiab ning kuidas seda kasutada. (Allikad: allergoloog Kaja Julge, Eesti Allergialiit, Ravimiamet, www.tervisekodu.ee)