Reisimine

Teejuht tasku: Nädalavahetusega tiir ümber Võrtsjärve (3)

Silja Paavle, 3. august 2013 08:00
Suvine nädalavahetus on paras, et teha tiir ümber Eesti suurima sisejärve. Autoga teeb Võrtsjärvele tiiru peale vähem kui päevaga, rattaga on mõnus vändata vähemalt kaks päeva.

Õhtuleht tegi Võrtsjärvele tiiru peale just rattamatkaja pilguga. Umbes 120 kilomeetri pikkune lauge ring on kahe päevaga läbi vändatav ka vähese kogemusega ratturile. Kui on soov aga kõike järveäärset põhjalikult uurida, võiks teekonna pikkuseks arvestada kolm päeva.

Seejuures võimalusi ringi alustada on mitmeid. Meie alustasime järve kirdenurgast Väike-Rakkest. Tee ümber järve oli üsna arusaadavalt rattatee märkidega varustatud ning eksimisvõimalust ei ole. Samas võiks neid märke olla teekonnal rohkemgi – pisikesed järve äärde suunduvad umbteeotsad kipuvad mõnelgi ristmikul segadust tekitama. Sestap on hea, kui kaart ka ikka kaasas on.

Matka on mugav alustada näiteks rongiga Elvasse või Pukka sõites ning siis vastavalt kas Rannu lähedalt (Elva raudteejaamast järveni u 19 km) või Pikasillast (Puka raudteejaamast järveni u 10 km) ringi alustades.

Kui matk on plaanis kahepäevasena, saab järve ääres selleks ettenähtud kohtades kas telkida või leiab ulualuse järveäärsetest puhkekeskustest.

Oluline tähelepanek on, et Võrtsjärve idakallas on maiuspala loodusesõpradele – asustust on vähe ja liikuda saab rohkem järve kallast pidi. Selles piirkonnas liigeldes tasub matkaks tarvilik söök-jook seljakotti varuda, sest juurdehankimise võimalust pole. Järve läänekallas on aga tihedama asustusega ning järve kaldalt viivad teed päris palju eemale. Kindlasti on see piirkond aga meelepärane kultuuri- ja ajaloo sõpradele.

1. Ujumiskoht ja lõkkeplats

Üsna kõrgelt järvekaldalt saab veepiirini mööda kahte trepp. Mõlemad on paraku pisut kipakad (puudu on näiteks mõned astmed), sestap tasub ujuma tormates olla ettevaatlik. On ka pisike lõkkeplats.

2. Lõkkeplats

3. Tamme paljandi matkaraja algus

Tamme paljand on looduskaitse alla kuuluv 200 meetri pikkune ja kohati kuni 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand. Väljasurnud rüükalade leiukohana sai see kuulsaks juba 19. sajandil.

Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, seda mööda sammudes jõuab välja punktis number 1 märgitud lõkkekohani.

4. Tamme tuulik

Pööratava peaga niinimetatud hollandi tüüpi tuulik oli kaluritel vanasti keskseks rannamärgiks.

5. Trepimägi

Vehendi külas asuv Trepimägi on Võrtsjärve idakalda üks popimaid puhkepaiku. Siin asub rändrahn Neitsikivi, astmeline järvekallas kannab Trepimäe nime. Rannas on loodud kõik võimalused mõnusaks suvitamiseks: on mõnus liivarand, võimalus riideid vahetada, lõkkeplats ja katusega puhkekoht ning WC.

6. Järvemuuseum

Renoveerimisel järvemuuseum on sel suvel avatud vaid gruppidele, külaskäik tuleb eelnevalt kokku leppida tel 522 9570. Uuel suvel on lootust muuseumisse, mille unikaalne Eestis elavate elus-mageveekalade ekspositsioon väärib kindlasti uudistamist, pääseda kõigil igapäevaselt.

Järvemuuseumi ümbruses uudistamist jagub aga praegugi. Siin tegutseb Eesti Maaülikooli sisevete uurimiskeskus, limnoloogiakeskus. Siin asub sadam, milleni liikudes saab pilgu peale heita vanale uurimislaevale Ökoloog. Külastada saab ka tualetti.

7. Tondisaar

Tondisaarele küll rattaga ei sõida, kuid Järvemuuseumi juures asuvast sadamast saab seda umbes kolme kilomeetri kaugusel kaldast asuvat saart kiigata küll. Või hea õnne korral kohalike paadiomanikega kokkuleppele jõudes sinna lausa sõita.

Vähem kui poolehektarine Tondisaar on koos Pähksaarega järve suuremaid saari. Inimasustuseta saarelt leiab puhkekoha koos lõkkeplatsi ja grillimis-võimalusega. Kindlasti on see mõnus paik üksinduseotsijaile.

8. Ujumispaik

9. Rannaküla tall

Siin saavad nii suured kui väikesed uudistada hobusekasvatust, suksusid ja miniponisid silitada ning nendega ratsutada.

Ka on just siit võimalik tellida retke Tondisaarele, proovida veesuusatamist või veetuubimist.

On olemas saun, grillplats, katusega puhkekoht ning mõnusa liivarannaga peesitamispaik.

Ratsutamishuvilised võiksid eelnevalt helistada tel 52 84074 ning veele ihkajad tel 56 666 473.

10. Valguta polder

Võrtsjärve valgalal asuv Valguta polder on Eesti üks vanimaid. Praegusel ajal on see linnuvaatlejate ja ka –jahimeeste meelispaiku, sest linnustik on siin rikkalik. Pühapäevamatkajale annab see põneva võimaluse teiste seas vaadelda Euroopa üht suurimat, hõbehaigrut. See on ka paik, kus on silmatud haruldasemat must-toonekurge. Paljudest tavapärasematest lindudest rääkimata.

Poldriala autoga läbides tasub teada, et auto peatumiseks sobiv koht on poldritee alguses ja lõpus.

Siin asub ka üks kalameeste meelispaiku.

11. Pikasilla

Ajalooline teedesõlm, silla- ja kõrtsikoht. Kõrtsi aset, tõsi, täidab tänasel päeval kohalik bensiinijaam, mille hamburger on tuntud lähemal ja kaugemal.

Pikasillas asub II maailmasõjas langenute vennashaud ning obelisk. Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava, kaks ujumis- ja randumiskohta.

Pikasilla staadionil on suviti puhkeala, kus saab ööbida kämpingus või telkida, on dušši- ja tualeti kasutamise võimalus, samuti saab käia tualetis. Ka on sinna oodatud autokaravanid. Samas on ka paadisillad, kus on mõnus õngitseda või miks mitte, ka ujuma minna.

Täpsete tingimuste ja koha broneerimiseks tuleb helistada tel 56128982 või 56696636.

Silmata tasub ka Pikasilla pedastikku, mis on oma puude koosluse ja kaunite vaadete poolest põnev maastik.

12. Suislepa

Suisleppa jõudjaid tervitab esmalt Õhne jõgi, mis voolab läbi kogu asula. Pere noorematele tasub rääkida, et see asula on kuulus oma õunasordi – Suislepa õuna -poolest, mida seal kasvatati juba 18. sajandil.

Siin saab imetleda mõisahoonet, mille juures asub mälestusmärk 1695.-1697. a. suure nälja ohvritele. Vaatamist väärt on kindlasti ka vene kirik ja kolmekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski. Samuti Suislepa paljand - 15 m pikk ja 2 m kõrge heledast liivakivist pinnavorm.

Saab käia poes.

13. Liivaku tallid

Siin saab ratsutada ja ööbida. Info tel 5 22 4994 või kodulehelt liivaku.ee

14. Kivilõppe

Kaunist küla peamiseks vaatamisväärtuseks on kaks suurt rändrahnu, millest ühe visanud legendi järgi siia Tarturannast Kalevipoeg, teise Vanapagan. Seejuures on Kalevipoja kivi päris pirakas - selle kõrgus on 3 m ja ümbermõõt 15,8 m. Kultuurimälestis on ka Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja-lavastaja Ants Simm (1877-1946) ning dirigent ja helilooja Juhan Simm (1885-1959). Ants Simmi matmispaiga leiab ootamatult hoopis laanest.

Kivilõppel asub ka Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta.

15. Tarvastu

Siin asub juba 13. sajandist pärit kirik, mille torni kõrgus on 58 m. Siin saab uudistada ka eestlaste muinaslinnuse varemeid ja mõisasüdant. Põnev fakt on see, et siin asunud, eeslinnuse mäge jõe vastaskaldaga ühendanud rippsild asub nüüd hoopis Viljandi Lossimägedes.

Siin asub ka vaatetorn, kust saab pilku heita üle kaunite maastike. Samas on see meelispaik ka linnuvaatlejatele, ning vajalik maamärk ka järvel purjetajatele.

Ka tasub keerata Kullamäele, mis on tuntuim liivakivipaljand Tarvastu jõe kaldal. Pea 8 meetri kõrguse mäe sisse on allikaveed kujundanud koopaid.

16. Mustla

Suurema kultuurihuvi korral tasub järvest veidi eemale vändata ja põigata ka Mustlasse, kus saab käia näiteks poes. Alevikus on korduvalt lõhutud ja ennistatud vabadussõja mälestussammas „Vabaduse Jaan“, aleviku serval tasub vaadata surnudaeda vana kabeli ja gootistiilse väravaga.

17. Valma kaluriküla

Teateid Valma kalurikülast on juba aastast 1584 – see on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana ning siit on leitud ka kiviaegne asulakoht.

Valmas saab käia ujumas, siin on avatud turismiinfopunkt.

Siin asub ka puhkelaager, mille territooriumil asub uhke seikluspark. Avatud on seikluspark kuni oktoobrini T - P alates 12.00 - rajale pääseb kuni. Infot otsi valma.ee

18. Oiu

Iidse kaluriküla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Siin asub värskelt renoveeritud sadam kauni puhkekohaga, külastada saab paati ehitatud kohvikut (avatud E-N 11-19, R-P 10-21), tellida Võrtsjärvele purjereise (tel 58375815, kaptenpeipus.ee), käia saunas. Sadama tegemiste kohta saab infot tel 50 66 426. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest.

19. Ulge puhkeala

Siin ootavad rändajaid telkimis- ja spordiplatsid, saab käia ujumas.

20. Leie

Küla servas maantee ääres asub Ohvrikivi, mille juures olla vanasti nähud tonte. Mõnikord istunud kivil hall vanamees ja mänginud viiulit. Kivi juurest on leitud rahasid.

21. Vaibla

Siin asuvad mitmed suvemajad ja kämpingud, saab laenutada paate ja vesirattaid, käia saunas ja kohvikus. Suurepärane suvituskoht liivaranna ja madala sooja veega. Info: vaiblapuhkekeskus.ee, vaibla.ee

22. Võrtsjärve külastuskeskus ja Jõesuu puhkeala

Siit algab Suur-Emajõgi, mis on piiriks Viljandi- ja Tartumaale.

Võrtsjärve külastuskeskusest saab infot piirkonna kohta, osta suveniire ja kohalikku käsitööd, vaadata näitusi või rentida ruume koolitusteks või muudeks üritusteks. Samuti saab tellida kalepurjeka "Paula" lõbusõite järvel. Jõe kaldal on 10-kohaline paadisild. Puhkealal vaatetorn, välikäimlad, katusealune ja lõkkekoht. Infot selle kohta saab tel 52 75 630

Siin asub ka 15 meetrine Jõesuu vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade Võrtsjärvele ja Alam-Pedjale. Torni siseseintele saab imetleda fotosid Võrtsjärve ümbruse kaunitest paikadest.