Reisimine

Närvikõdi ekstreemreisidelt 

Silja Paavle, 24. september 2011 09:00
Foto: erakogu
Kui maailmas on juba üht-teist nähtud ning soojamaa rannaliival lebamine enam hingele midagi ei paku, on aeg mõelda millelegi ekstreemsemale – põrutada Tšernobõli, Teravmägedele või hoopis Antarktikasse.

"Niinimetatud ekstreemturism muutub üha populaarsemaks ja maailm pakub selles osas ka suurepäraseid valikuid," lausub

Samal teemal

Estraveli tootejuht Annekreet Heinloo. Kuigi sõna "ekstreem" võib mõnikord kliendid ka eemale peletada, on need sageli mõeldud siiski "normaalsele" inimesele.

GoTraveli arendusjuht Aino Kuntsel ütleb, et kustumatuid elamusi saab ka rännakutelt riikidesse, mis pole massiturismi sihtkohaks. Mõistagi ei saadeta huvilisi sellistesse paikadesse kunagi päris omapead. "Väikeste seltskondadega on kaasas reisijuht, kes tunneb kohalikke olusid ja kellel on kohalike seas tugiisikuid, et seiklus eluohtlikuks ei muutuks," ütleb Kuntsel.

Loomulikult eeldab ohutus ka reisihuviliste mõistvat suhtumist. Inimesi Tšernobõli katastroofi radadele lennutava Madexpressi juhi Rene Rässa sõnul ei ole seal kiiritusohu tõttu soovitatav giidist eemale minna – kogenud reisijuhid teavad kõige ohutumaid teid.

Väga julge tunne just ei olnud

Lisaks reisifirmade pakkumistele tasub ka omal käel rännates silmad lahti hoida. Nii kuulis tallinlane Martin Hawaiil Big Islandi saarel olles juhuslikult võimalusest minna ühes raidega ujuma ja kinnitab nüüd, et raide hulk, veealune ilu ning öine ookean koos paraja annuse hirmu ja adrenaliiniga tegid sellest ettevõtmisest tema elu ühe meeldejäävama.

Sada dollarit maksma läinud seiklusele ei mindud vastu teps mitte julgelt. "Kuna mina polnud öösel enne vee all käinud ja mantaraid on kõige suuremad raid, siis väga julge tunne ei olnud," tunnistab Martin.

Umbes tund aega kestnud seiklusest räägib ta tagantjärele aga suure õhinaga. Sadamast viidi huvilised kaatriga ookeanile ja samal ajal toimus ka instruktaaž, kellega vee all kokku saadakse ja kuidas end seal üleval pidada. Ujuv lehm, oli Martinile esimene pähe turgatanud mõte, kui ta kuulis, et suuremate isendite "tiibade" laius võib ulatuda viie meetrini.

Ookeanile jõudnud, muutus Martin veidi morniks, kui nägi, et seikluspaika oli toodud mitu kaatritäit inimesi. Kuid asja mõte sai kohe selgeks – et mantaraid söövad planktonit, mis lendab kohale valguse peale, moodustati kalipsodes inimestest omamoodi valgusinstallatsioon. Akvalangiga sukeldujad seisid ookeani põhjas ja näitasid värviliste prožektoritega valgust ülespoole, maski ja torudega snorgeldajad aga hulpisid ülevalpool ja näitasid taskulampidega valgust põhja poole.

"Ja siis lendaski sinna kohale plankton, ja õige pea, justkui kummitused, tulid ka hiigelsuured mantaraid. Keskmise arvutiekraani suurused suud pärani – see oli nii meeliülendav kui ka kabuhirmu tekitav vaatepilt," kirjeldab Martin. Minut enne vetteminekut saadud teadmine, et mantarai on inimesele ohutu, polnud seiklejatele selleks ajaks veel kohale jõudnud ning enese alalhoiuinstinktist tekkinud hirm oli suur.

"Ikka mitu korda mõtlesin, et see isend vist siiski sööb inimesi... Kuid alati tegi rai viimasel hetkel salto ja ujus põhjapool asuvat planktonit neelama. Kokku oli neid mantaraisid aga paarkümmend!" muljetab Martin.

Tšernobõl: nädala-vahetus närvikõdi

"Kohati on see nagu õudusfilm: terve linn on rüüstatud, puud kasvavad läbi asfaldi, ringi lendavad tohutu suured putukad ning kraavides ujuvad suured kalad," kirjeldab Madexpressi juht Rene Rässa, mis nädalavahetuseks Tšernobõli katastroofimaile sõitjaid ees ootab. Kas reis on ohutu või mitte, ei tea Rässa sõnul keegi, sest arvamusi on nii- ja teistsuguseid. "Üks on kindel – kõige ohtlikum on palaval päeval ringi hõljuv tolm. Ja kiiritusohu tõttu ei ole soovitatav giidist eemale minna – kogenud reisijuhid teavad kõige ohutumaid teid," lausub ta. Kõik soovijad saavad kohapeal maski. Selle reisi ainus eeldus on vene või inglise keele oskus, sest giidid kõnelevad ainult neid keeli.

Teravmäed: jääkarusid rohkem kui inimesi

"See on nii väikese raha eest suurim eksootika, mis ma olen saanud," ütles Rene Rässale kord üks Madexpressi vahendusel Teravmägedel käinu. Umbes 1000 euro eest käis mees 1000 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest, nägi kõiki liustikutüüpe ja uitas polaarpäeval lõpututel jääväljadel ning mägedes.

Tõsi, üksi uitamine ei tule Teravmägedes kõne alla, sest jääkarusid on seal rohkem kui inimesi ning uudised, kus jääkaru on rünnanud turisti, polegi väga harvad.