Raha

Jurist hoiatab: teadmatus sellest kindlustusfirma õigusest võib maksma minna sadu eurosid (1)

Toimetas Annaliisa Köss, 4. mai 2021 05:04
Kindlustushüvitise tagasinõue võib kõlada terminina keeruliselt, kuid tegelikult on sellel kergesti mõistetav põhimõte.Foto: cottonbro / Pexels
Kindlustuslepingute tingimused on enamasti keerulised ja inimestele arusaamatud. Rendini jurist Lia Siht toob välja kindlustuse ühe olulise osa, millest igaüks rohkem teadma peaks – selleks on hüvitise tagasinõude ehk regressiõigus.

Kindlustushüvitise tagasinõue võib kõlada terminina keeruliselt, kuid tegelikult on sellel kergesti mõistetav põhimõte. Siht toob lihtsa näite: „Oletame, et korteris uputab ning selle tagajärjel saab veekahjustusi ka sellest allpool olev korter. Alumise korteri omanikul on kodukindlustus ja ta esitab kindlustusele nõude kahjude hüvitamiseks. Kindlustus hindab tekkinud kahju rahalise suuruse ning maksab summa oma kliendile välja. Kuna süüdi on kahju tekkimises aga ülemise korruse naaber, esitab kindlustus tema vastu tagasinõude ja ta peab alumise korruse naabrile välja makstud summa kindlustusele tagasi maksma.“

Samal teemal

Sihti sõnul on võimalik end mõningatel juhtudel selliste tagasinõuete vastu küll kindlustada, kuid mitte alati. „Näiteks on selle eest kaitsev vastutuskindlustus olemas paljudes kodukindlustuse pakettides, kuid on ka terve hulk kindlustusjuhtumeid, mille puhul vastutuskindlustust sõlmida ei saa. Siis ei jäägi üle mitte midagi muud kui kindlustuse esitatud nõue tasuda või see vaidlustada,“ selgitab ta.

Teadmatu käitumine võib kaasa tuua palju kahju

Kõige suurem murekoht tagasinõudeõigusega on tõsiasi, et inimesed ei ole sellest kuulnud ega tea, kuidas see toimib. Sihti sõnul arvatakse sageli, et kindlustusfirmad kannavad kõik klientide esitatud nõuded endale lisaküsimusi küsimata kuludesse. See võib kaasa tuua olukorra, kus kindlustusnõuete suurust teadlikult paisutatakse. „Nii kannatab suure nõude tõttu aga näiteks naaber või üürnik, kellelt ebaausalt suur hüvitis lõpuks tagasinõudega välja nõutakse,“ toob jurist näite ebaausa kindlustusnõude esitamisega seotud ohtudest.

Kindlustusega tagatud üürilepingute platvormil Rendin lahendab Siht üürnike ja üürileandjate vahelisi juriidilisi küsimusi. Ka nende puhul on tihti näha, et inimesed ei ole tagasinõudeõigusest teadlikud. „Kui üürnik näiteks üürikorteri puhul kahju tekitab, ei saa ta tihti aru, et ka kindlustuse olemasolul peab ta lõpuks kahjustused tagasinõude tõttu kinni maksma. Enamasti aga arvatakse, et kahjud maksab kindlustusfirma lihtsalt kinni ja ongi kõik,“ tõdeb Siht.

Oluline on teada ka seda, et nii mõnelgi juhul saab kindlustusjuhtumi puhul tagasinõudeõigust puudutavad küsimused ära klaarida ka lihtsalt kahe inimese vahel. Seda eriti näiteks väiksemate kahjustuste puhul, kui osapooled on kahju tekkimise süüdlases ühel nõul. „Juhul kui kaasatakse ka kindlustusfirma, läheb asjaajamine tõenäoliselt kulukamaks ning võtab ka kauem aega,“ selgitab jurist.

Samas soovitab Siht kindlustuse kaasata alati juhul, kui teine pool keeldub kahju hüvitamast. „Nii saab välja selgitada, milline võimalik vastutuskaitse teisel osapoolel on ning millised on tema vastuväited kahju mittehüvitamisele. Lisaks tuleb sellises olukorras tihti asjale formaalne juriidiline käik anda ning kindlustusettevõtetel on selle tarbeks juristid,“ ütleb Siht.