Raha

6 asja, mida peaks teadma enne, kui kahe peale kodu hakkate soetama 

Toimetas Annaliisa Köss, 29. aprill 2021 17:47
Kodu soetamisel tuleks kõigepealt hinnata oma maksevõimet ning siis uurida, kas ja kui palju on pangast võimalik laenu võtta. Foto: Wright Brand Bacon / Unsplash
Maa-ameti andmetel kasvas kinnisvaratehingute koguarv eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 18 protsenti. Esimese kodu ost on oluline samm, eriti veel siis, kui teed seda partneriga kahe peale. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus toob välja kuus nüanssi, millele kindlasti enne mõelda tuleks. 

Hinda oma võimalusi realistlikult

Samal teemal

Suurte finantsotsuste puhul on kuldreegliks läbi mõelda, millised on sinu ja kaaslase juba olemasolevad rahalised kohustused ja säästud, et otsustada, kui suur eluase ning laen on teile jõukohased. Tihti alustavad noored kodu otsides kohe kallimast majast või korterist, kuhu mahuks tulevikus ka pisipere, mõtlemata sellele, et kinnisvara omamisega kaasnevad alati lisakulud: mööbel, küte-elekter, korteriühistu kulud, remondifond ja kodukindlustus, mis teatud juhtudel võivad küündida isegi suuremaks kui laenumaksed ise. Seega võib eelarve koostamisel selguda, et esialgu on mõistlikum osta hoopis väiksem ning soodsam kodu või hoopis eluaset üürida. Üürimise puhul jääb ka võimalus rahulikult kinnisvaraturgu uurida ning tulevase kodu sissemakseks raha koguda.

Mida peaksid kaaluma laenu võtmisel?

Kodu soetamisel tuleks kõigepealt hinnata oma maksevõimet ning siis uurida, kas ja kui palju on pangast võimalik laenu võtta. Laen ja vastutus on solidaarsusest tulenevalt mõlemal osapoolel võrdsed. End pikaajalise laenukohustusega sidudes tuleks kindlaks teha, kas olete mõlemad lepingu tingimustest aru saanud ning kõigi oma õiguste ja kohustustega kursis. Küsimuste korral on alati võimalik pöörduda laenuhalduri poole. Lisaks tuleb laenu võtmisel meeles pidada, et sellega kaasneb omafinantseeringu (vähemalt 10% vara maksumusest) või lisatagatise kohustus. Seega on hea juba aegsasti enne ostu säästetud raha üle lugeda ning hinnata, kas panustada kõik ostuks või jätta osa sisseelamiseks.

Kuidas laenu tagasi maksta?

Laenu tuleb hakata tagasi maksma igakuiselt ja kindlate maksetena. Seega on hilisemate lahkarvamuste vältimiseks mõistlik enne laenu võtmist arutada, kuidas edaspidi oma pere tulud ja kulud eelarvestate ning kuidas ühiste rahaliste kohustustega jätkate. Võimalusi on siinkohal mitmeid:

  • näiteks võib üks pool tasuda laenumaksed ning teine jooksvad kulud (toit, meelelahutus, kodu ülalpidamiskulud jne);
  • samuti võivad osapooled otsustada katta ühiselt nii laenukohustuse kui ka jooksvad kulud, kuid sel juhul tuleks meelde jätta, et laenu kuumakse debiteeritakse ühe laenusaaja kontolt. Seega peab tegema kindlaks, et üks osapool kannab kokkulepitud raha enne maksekuupäeva teise osapoole kontole.

Et ootamatute lisakulutuste tekkimise korral ei tekiks laenukohustuste täitmisega muret, peaks perel olema kogutud mõningane säästupuhver. Säästude puudumisel tasub aga mõelda laenu- või elukindlustusele, millele saab enamasti juurde võtta lisakaitseid ka nii, et töökaotuse korral on võimalik saada hüvitist.

Otsustage omandiküsimus varakult ja õiglaselt

Kui abielludes valitakse, kas edaspidi on kogu vara ühine või säilitatakse vara lahusus – mille korral võib tegelikult samuti osta kinnisvara kaasomanikena –, siis elukaaslaste puhul kindlat vara omandivormi ette määratud ei ole. Kui võtad laenu oma nimele, on soovitatav saada ka vara omanikuks, sest vastasel juhul on sul laenulepingu kohustused, kuid sellega ei kaasne õiguseid. Ostetava vara omandi määramisel tulekski arvesse võtta mõlema osapoole panust. Näiteks kui üks osapool sel hetkel vara omandamisest huvitatud ei ole, võib teine osapool soovida omandada vara täiesti iseseisvalt. Juhul kui ollakse aga valmis vara koos soetama, on mitmeid variante, kuidas omand jaotada. Kuigi omandit võib jagada pool-pool, on ka võimalus, et kui üks osapool panustab omafinantseeringu näol rohkem, võib ta saada vastava osa omanikuks.

Mida teha lahkumineku korral?

Paraku inimeste kooselud aeg-ajalt ka lõppevad. Seega on soovitatav enne vara soetamist mõelda ka sellele, kuidas jaotada õigused ja kohustused pärast lahkuminekut. Võimaluseks on näiteks vara müümine, laenu tagastamine ning ülejäänud raha omavahel jagamine.

Vara võib jaotada ka selliselt, et ühele osapoolele jääb kogu vara ja laen. Selleks ostab üks laenusaaja teise osa välja ning võtab olemasoleva laenu enda hallata, vajadusel võtab ka teise osa väljaostuks lisalaenu. Kindlasti peab hoolitsema selle eest, et laenusaajal on pärast piisavalt maksevõimet laenu maksmiseks. Juhtudel, kus maksevõimest ei piisa, ei pruugi pank teise laenusaaja vabastamisega nõus olla. See omakorda võib mõjutada ka seda, kas teisel on piisavalt maksevõimet endale üksinda teine kinnisvara soetada. 

Mida teha partneri surma korral?

Hea on teada, et laenukindlustus kannab surma korral hoolt laenu eest, samas varadega seotud küsimustele tuleb mõelda juba varem. Loe laenukindlustuse kohta lähemalt siit!

Eriti tuleks ennast kurssi viia kärgperede liikmetel, ilma lasteta elukaaslastel ning vara kaasomanikel, sest sellistel juhtudel peab üks osapool teise surma korral tema sugulastelt kaaslase vara uuesti välja ostma. Seepärast on soovitatav kinnisvara ostutehingu järgselt mõelda testamendi tegemisele – miks mitte ka kohe peale ostu-müügitehingut, et vältida selliseid raskeid olukordi keerulistel aegadel.