Raha

KODUOSTJALE TEADMISEKS! Ekspert selgitab: mis vahet on laenu- ja elukindlustusel ning kumba valida? 

Toimetas Annaliisa Köss, 20. aprill 2021 05:00
Vaade uusarendusele 2008. aastal. Foto: Küllike Rooväli / Õhtuleht
Koroonakriisi ajal on inimesed hakanud hoogsalt kinnisvara soetama. Kodu ostmise ja laenu sõlmimisega seoses seisavad paljud koduostjad aga küsimuse ees – kas ja kuidas on mõistlik kodulaenusummat kindlustada. Kas piisab laenukindlustusest või peaks kaaluma elukindlustust?

ERGO elukindlustuse riskijuhi Marek Viigi sõnul tasub kodulaenu kindlasti kindlustada ja seda võivad pangad koduostjalt suisa nõuda. „Kodulaenu kindlustamine annab olulise turvatunde, et kui minuga peaks midagi juhtuma, näiteks töökaotuse või raske tervisekahjustuse tõttu, ei jää laenukohustused perele lisamureks,“ selgitab Viik. 

Samal teemal

Koduostjate valikusse jäävad üldjuhul laenukindlustus ja elukindlustus, mis Viigi sõnul on oma olemuselt sarnased, ent pakuvad siiski erinevaid kaitseid. Sellest tulenevalt soovitab kindlustuse esindaja koduostjal kaaluda, millised on tema tegelikud soovid ja pikem eesmärk. 

Kumba ja kuidas valida?

„Mõlema kindlustuse puhul makstakse kindlustushüvitist surmajuhtumi korral. Laenukindlustuse puhul pakuvad pangad lisakaitset puuduva töövõime ja töötuks jäämise korral. Kui aga elukindlustuse puhul saab lepingu sõlmija ise valida inimesed, kes hüvitist saavad, siis laenukindlustuse puhul on raha saajaks pank,“ märgib Viik. „Enamasti kustutatakse laenukindlustusega kodulaen või teatud protsent laenusummast. Muude kulutustega, näiteks kodu ümberehitus, kommunaalkulud või matusekulud, peab pere ise hakkama saama.“

Laenukindlustuse igakuise makse suurus sõltub laenumaksetest ja laenujäägist. „Teinekord ostetakse raha kokkuhoiu mõttes kaitse ainult osale laenusummast, lootes, et midagi ei juhtu või parem natuke kui mitte midagi. Kui laen tagasi makstud, on ka leping läbi,“ selgitab Viik.

Elukindlustussumma on üldjuhul konstantne suurus ja muutub ainult siis, kui klient selleks soovi avaldab. Makse muutub igal aastal vastavalt sellele, et inimene on saanud aasta vanemaks. 

Üks oluline nüanss, mida paljud laenukindlustuse võtjad ei oska lepingu sõlmides ette näha, on Viigi sõnul see, kui laen saab läbi ja lepingukindlustus lõpeb, kuid soov on seejärel siiski elukindlustust omada. Ta toob põhjuseks näiteks peres kasvavad lapsed, kelle eest on vaja hoolitseda või vajavad eakad vanemad pidevat hoolt ning soov on maandada võimalikest terviseriketest või surmajuhtumist tulenevaid riske –, siis sellisel hetkel algab kõik otsast peale. „Tuleb leida elukindlustuse pakkuja, esitada sooviavaldus, täita tervisedeklaratsioon ja kui vahepeal on tekkinud mõni terviseprobleem, siis anda lisainfot selle kohta. Kuna tavaliselt lõpevad laenud 45-55aastaselt, tähendab see, et elukindlustuslepingu sõlmimisel võib esineda takistusi,“ selgitab Viik ja täpsustab, et need on seotud eelkõige tervisenäitajatega – näiteks ülekaal või kõrge vererõhk.

Mitu kärbest ühe hoobiga

Kui aga laenuvõtmise hetkel sõlmida kohe elukindlustusleping, mis on sama suur kui laenukindlustus, siis on Viigi sõnul tabatud mitu kärbest ühe hoobiga – kindlustatud on nii laenusumma panga ees kui ka pere edasine heaolu. 

„Veel tasub teada, et vanemas eas on keerulisem sõlmida uut elukindlustuslepingut või tõsta kindlustussummat. Oluliselt lihtsam on sõlmida elukindlustus noore ja tervena ning hiljem kindlustussummat soovi korral vähendada, et makse oleks taskukohane,“ märgib Viik ja lisab, et lepingu vähendamise puhul terviseuuringuid uuesti tegema ei pea.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee