Raha

Internetipettused vohavad: lepingulõksud, survestamine ja fiktiivsed e-poed. Kuidas need ära tunda? (1)

Toimetas Annaliisa Köss, 16. aprill 2021 11:15
Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje, nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Foto: Roberto Cortese / Unsplash
Sageli arvatakse, et internetis levivad pettused ja petuskeemid on vaid kergeusklike jaoks, kuid ometi langeb nende ohvriks iga päev mitmeid inimesi. Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul veebipettusi kogenud 56% Euroopa Liidu täiskasvanud elanikest. Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Väga lihtne on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid paari hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis. Paraku käib sellega kaasas suur tarbija kuritarvitamise oht. Internetipettuste alla ei kuulu vaid tõsised finantspettused või isikuandmete kuritarvitamine. Peamised pettused, mida inimesed igapäevaselt kogevad, on ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad.

Veebis oste tehes on pettusi kõige kergem tuvastada ja vältida, kui tunda tarbijaõigusi ja teada, millised kauplemisvõtted on keelatud.

Samal teemal

Tunne ära lepingulõksud

Lepingulõks on olukord, kus inimene teeb tehingu, sooritab ühekordse ostu või kasutab „tasuta“ pakkumist, tajumata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid see on raskesti märgatav. Selleks kasutatakse kas muust tekstist väiksemat kirjasuurust, visuaalselt vähem märgatavaid värve või paigutust. Lepingulõksude taga olevad firmad teenivad sel teel mitu miljonit eurot aastas.

Tavaliselt iseloomustab lepingulõkse „eripakkumine“ ja „tasuta prooviperiood“. Näiteks sotsiaalmeedias levivad soodushinnaga või tasuta „imetooted“, mida tellides jääb tarbijal märkamata, et ta annab nõusoleku aastasele tellimusele koos maksekohustusega.

Tellimuslõksude äratundmiseks tuleb enne tehingu tegemist lugeda läbi kõik lepingutingimused, sh small print ehk väikeses kirjas esitatud teave ja lisaks veenduda, et pakkuja kohta on olemas reaalsed kontaktandmed ning ärinimi.

Ebaausad kauplemisvõtted seisnevad tarbija survestamises

Ebaausat kauplemisvõtet iseloomustab kas eksitav teave, olulise teabe varjamine või pakkumise agressiivne stiil. Eelkõige on selliste pakkumiste eesmärgiks panna inimene tegema ostuotsust, mida ta ei teeks, kui tal oleks pakutava kauba kohta teada kogu teave.

Et vältida lõksu langemist, tuleb ära tunda survestusvõtted, mida müügis kasutatakse:

  • pakkumiste taga oleva ettevõtte päritolu ei ole üheselt mõistetav;
  • tooteid või teenust reklaamitakse kui ainukordset võimalust;
  • toote kohta väidetakse näiteks, et see on „ainus toode, mis pakub tõhusat kaitset“, „ainus koduseks kasutamiseks mõeldud testikomplekt“ või müüakse seda justkui „turu madalaima hinnaga“;
  • väidetakse, et tooteid on piiratult, kasutades väljendeid „ainult täna“, „kaup väheneb kiiresti“, kuigi antud reklaam on sotsiaalmeedias pidevalt näha.

Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje, nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Seega tuleb alati kindlaks teha, kas tegemist on legaalse e-poega. Eelkõige tuleb veenduda, et kaupleja kontaktandmed on leitavad ja korrektsed. Kui lehel puudub kaupleja e-posti aadress ning ühenduse võtmiseks on avaldatud vaid kontaktivorm, kuhu tarbija saab sisestada oma andmed ning küsimuse või tagasiside, tuleks ostust loobuda. Kui veebipoega puudub varasem kogemus, tasub internetist kindlasti otsida teiste ostjate kommentaare ja hinnanguid ning kahtluse korral ostu mitte sooritada.

Võimalikud näpunäited fiktiivse poe äratundmiseks:

  • Küsi kauplejalt küsimusi – enne ostu sooritamist tasub kauplejalt küsida kas e-kirja või telefoni teel mõni täpsustav küsimus kauba omaduste või müügitingimuste kohta. Nii saab teavet selle kohta, kas kaupleja kodulehel esitatud kontaktandmed üldse kehtivad ning kas kauplejal on tahtmist tarbija pöördumistele reageerida.
  • Liiga hea, et olla tõsi – alati tasub meeles pidada, et uskumatult soodsatesse pakkumistesse ei tasu uskuda. Liiga atraktiivse internetikaubamaja taga võib peidus olla tegelikult pettur, kelle eesmärgiks on inimestelt raha väljameelitamine.
  • Loe hoolikalt veebiaadresse ja veebilehtede pealkirju ning ära osta midagi veebilehtedelt, millel esineb süstemaatiliselt kirjavigu. Neid kasutatakse sageli selleks, et veebisaidi haldajate algoritmid neid ei tuvastaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee