Nipid

8 lihtsat nõuannet, mille abil saad jalgratta puhastamise ja hooldamise ise kodus tehtud 

Toimetas Annaliisa Köss, 8. aprill 2021 05:10
Rattahooaeg on taas kätte jõudnud ning seega paras aeg puhuda keldris talveund magavale jalgrattale elu sisse.Foto: Sebastian Voortman / Pexels
Rattahooaeg on taas kätte jõudnud ning seega paras aeg puhuda keldris talveund magavale jalgrattale elu sisse. Hansaposti veebikaubamaja tootejuhi Kadri Paide sõnul on Eesti inimesed möödunud koroona-aasta valguses üha rohkem jalgrattausku – värskes õhus väntamine ei kohusta kandma maski ega hoidma distantsi. Toome sinuni lihtsa spikri, mille abil saad jalgratta puhastamise ja hooldamise suurema vaevata ka kodus tehtud. 

1. Kevadine rattahooldus algab tegelikult juba sügisel. Au ja kiitus, kui olid toona niivõrd ettevaatav, et puhastasid jalgratta juba enne keldrisse paigutamist, sest porist ja mustusest on kõige hõlpsam lahti saada vahetult pärast jalgratta määrdumist. Kui sul see sügisel siiski tegemata jäi, tuleb nüüd kasutusele võtta spetsiaalselt jalgratta puhastamiseks mõeldud vahendid või täiesti tavaline nõudepesuvahend. Ära sealjuures liiale mine – nõudepesuvahendit lisa vaid mõistlikus koguses, piisab paarist sortsust ämbritäie käesooja vee kohta. Nii saad olla kindel, et rattavärv püsib sama erksana ka pärast pesu. Puhastuslapiks sobivad hästi kõik majapidamisest ülejäänud kaltsud või T-särgid, samuti näiteks vanad svammid ja hambaharjad. Kui mustus kohe üldse ratta küljest lahti ei hakka, on abi ka survepesurist. Ära unusta pärast pesu ratas rätikuga kuivaks teha.

Samal teemal

2. Jalgratta pesemiseks on oluline leida koht, kuhu see kinnitada. Selleks sobib hästi näiteks spetsiaalne jalgrattahoidja, mille najal püsib ratas stabiilselt ühe koha peal ning ei pane ka pesija keha ebamugavasse asendisse. Kui sa pole varem jalgrattahoidjat kasutanud, soovitan lugeda hoolikalt kasutusjuhendit, sest valesti kinnitamine võib rattaraami vigastada. Ratast ei ole soovitatav asetada pesemise ajaks tagurpidi, nii võib vesi sattuda kohtadesse, kuhu see jõuda ei tohiks.
 
3. Üks olulisimaid jalgratta osi on kett, mida tuleb puhastada ja hooldada regulaarselt, kevadsuvisel ajal vähemalt kord kuus ja mõneti teiste nippide järgi kui muid ratta osi. Rattaketi suurimad vaenlased on ketile kogunev mustus, tolm ja pori, mille tulemusel hakkab kett liigselt kuluma. Rattaketi ja -kasseti saab puhtaks spetsiaalse ketipuhastusvahendiga või koduses majapidamises oleva rasvaeemaldaja abil. Selleks pane kindad kätte ja määri vahend keti ja kasseti peale samal ajal pedaaliga ketti vändates. Oota mõni minut, kuni vahend reageerima hakkab ning nühi mustus harjaga maha. Proovi raami peale puhastusvahendit mitte ajada ning puhasta kett ja kassett pärast seda hoolikalt seebise veega puhtaks.
 
4. Jalgrattaketi õlitamiseks sobib vaid spetsiaalne jalgrattaketiõli, mitte mingil juhul ära kasuta selleks auto- või mootorrattaõli. Pane kindad kätte, kanna õli keti ülemisele osale, teise käega samal ajal ketti vändates. Vänta seni, kuni ketile on mitu ringi peale tehtud, pühi siis üleliigne õlikiht lapiga maha ja vänta paar ringi veel peale, et õli ühtlaselt kogu ketile valguks. Pööra tähelepanu ka sellele, et kett liialt õliseks ei jääks. Selleks tee lihtne test ning tõmba käega kergelt üle rattaketi – kui käsi jääb pärast katsumist õline ja määrdunud, oled õliga veidi hoogu läinud ning mõistlik oleks see kaltsu ja puhastusvahendiga maha pühkida.

Rattahooaeg on taas kätte jõudnud ning seega paras aeg puhuda keldris talveund magavale jalgrattale elu sisse.Foto: Snapwire / Pexels

5. Pärast pikka talveund on jalgratta kummid kindlasti täitsa lössi vajunud. Jalgratta rehvide pumpamiseks on kõige praktilisem abivahend manomeetri ehk rõhu mõõtmiseks vajaliku seadmega varustatud pump. Rehvirõhule tuleb igal jalgratturil tähelepanu pöörata – liigne rehvirõhk teeb rattakummi katki, vähene jällegi muudab sõidu äärmiselt ebamugavaks. Mõlemal juhul sõltub rattakummide eluiga just rehvirõhust. Kõige mõistlikum on rehvide pumpamisel lähtuda rehvirõhu soovituslikust tasemest, mis on märgitud rehvi külje peale. Kui kummid ka pärast esimest jalgrattasõitu pooltühjaks jäävad, on rehvis ilmselt mõni auk või on see muul moel viga saanud ning vajab kas parandamist või väljavahetamist.
 
6. Vaata üle ka sõidu ja sõitja ohutust tagavad detailid. Esmalt kontrolli pidureid – kui ratas pidureid vajutades seisma ei jää, on vaja trosse pingutada. Rehvide kontrollimiseks pane rattakumm keerlema, lopergune rehv hakkab n-ö „kaheksaid“ tegema. Kulunud laagritele viitavad ülearu suured lõtkud laagrites või pedaalidel. Tihti võivad logiseda või sootuks katki olla ka kodarad. Sõites, vändates või pidurdades tekkinud ebaharilik krigin või kägin võib aga viidata purunenud laagrile või roostes trossikõrile, mis tuleks kindlasti viivitamatult korda teha.
 
7. Sõidu ja sõitja ohutust tagavate detailide parandamisel ning vajalike tööriistade või oskuste puuduse korral tasub kindlasti pöörduda rattatöökotta. Enne töö kinnitamist palu spetsialistil hinnata töö mahtu ja hinda. Teinekord võib ratta hooldus ja osade vahetus teha rahakotti lausa kuni 400-eurose ampsu, mille eest saab juba täiesti tuttuue jalgratta, mis vajab tulevikus ka oluliselt vähem parandamist. Ent ka uue jalgratta puhul on märksõnaks regulaarne ja õige hooldus, mis pikendab selle eluiga.
 
8. Ohutuse tagamiseks veendu, et rattal on olemas töökorras valgustus, sh nii ees- kui ka tagatuled, samuti helkurid, jalgrattakell, lukk ja mugav kiiver. Et jalgratas sõites jalgu või pükse ei määriks, tulevad appi porilauad. Kui eelistad sel suvel jalgratast ühistranspordile ja autole ning soovid jalgrattaga teha kõik vajalikud sõidud, sealhulgas toidupoe külastused, on mõistlik muretseda ka pakiraam või jalgrattakorv, mida saab igale rattale soovi korral lisaks kinnitada.