Raha

Jurist selgitab: 3 lahendust, mida teha võlgu jäänud ja seejärel haihtunud üürnikuga (2)

Toimetas Annaliisa Köss, 22. märts 2021 14:44
Üks suurimaid korteri üürimisega seotud riske on, et üürnik jääb võlgu.Foto: Brandon Griggs / Unsplash
Üks suurimaid korteri üürimisega seotud riske on, et üürnik jääb võlgu. Veel hullem, kui üürnik pärast võlgu jäämist ka nagu tina tuhka ära kaob. Rendini jurist Lia Siht annab nõu, kuhu murega pöörduda ja kuidas võlgnevused kätte saada.

1. Pöördu üürikomisjoni

Samal teemal

Esimene ja kõige tavalisem variant on küsida võlgu jäädud raha tagasi üürikomisjoni kaudu. „Selle suur pluss on, et üürikomisjoni pöördumine on tasuta ning riigilõivu selle eest maksta ei tule. Samas tasub üürikomisjoni pöördumisel teada, et seal menetletavate nõuete puhul on laeks 3200 eurot, seega ei pruugi sellest variandist suuremate nõuete puhul kasu olla,“ selgitab Siht. Teine probleem on, et hetkel asub ainus Eesti toimiv üürikomisjon Tallinnas.

Üürikomisjoni poole pöördudes tuleb lisaks täpselt välja selgitada, mida sinna esitatavas avalduses märkida. Tallinna üürikomisjoni kohta käiva info leiab näiteks Tallinna linna kodulehelt. Üldjuhul on vaja esitada nõue ning oma väiteid kinnitavad tõendid.

Tasub teada ka seda, et kui üürniku võlad on suuremad, on võimalik teatud juhtudel neid sellegipoolest sisse nõuda. „Kui võlgnevus koosneb mitmest osast, näiteks üüri- ja kõrvalkulude nõudest ja eraldi kahjunõudest sisustuse rikkumisel, saab komisjoni poole pöörduda mitme eraldiseisva avaldusega,“ selgitab Siht.

Pärast avalduse esitamist hakatakse juhtumit menetlema ning üürnikult küsitakse, kas ta on tema vastu esitatavate nõuetega päri. Juhul kui ta seda ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse. Juhul kui ta seda on, või ta ei vasta komisjonipoolsele arupärimisele, tehakse võlgu olekut kinnitav otsus, mis on võimalik lasta kohtutäituri abiga jõustada.

Nii jääb selle variandi puhul jäljetult kadunud ja kahju tekitanud üürniku lõplik ülesotsimine kohtutäituri ülesandeks. Neil on palju rohkem võimalusi ja vahendeid, et näiliselt kadunud üürnik üles leida ja oma tegude tagajärgede eest vastutama panna. „Minu praktikas edastas kohtutäitur dokumendid võlglasele näiteks tema vanemate kaudu,“ toob jurist näite.

Üks suurimaid korteri üürimisega seotud riske on, et üürnik jääb võlgu.Foto: Dmitry Zvolskiy / Pexels

2. Rakenda maksekäsku

Teine variant on teha avaldus maksekäsu kiirmenetluse vormis menetlemiseks. Sellisel juhul lahendab kohus maksekäsu avalduse saamisest kümne päeva jooksul. „Maksekäsu puhul on võimalik kiirmenetluses esitada nõue kuni 6400 euro väärtuses ning seda olenemata üürikodu asukohast. Samas on maksekäsu puhul vaja maksta ka riigilõivu kolm protsenti nõudelt, minimaalselt 45 eurot,“ ütleb Siht.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule võimalik esitada e-toimiku portaalis. Ka sel juhul on nõutud andmed, mida iga avaldus peab sisaldama. Juhul kui avaldus on korrektselt vormistatud, toimetab kohus väidetavale võlglasele makseettepaneku ning vastuväite blanketi.

Kui võlgnik esitab kohtule põhjendatud vastuväite, menetletakse juhtumit avalduse esitaja soovil edasi kohtus. Samas ei ole see aga kohustus. Samuti tuleb teada, et kui avaldus jäetakse kohtu poolt sootuks rahuldamata, ei saa avalduse esitaja seda otsust kohtusse edasi kaevata.

Kui võlgnikul vastuväiteid pole või ta nende esitamise võimalust ei kasuta, on üürnik kohustatud oma võla tasuma. Kui ta seda ka siis ei tee, saab üürileandja taas pöörduda kohtutäituri poole, kes juba karmimate meetoditega raha hankima hakkab ning võlgniku asukoha välja selgitab.

3. Pöördu kohtu poole

Kolmas variant on pöörduda otse kohtusse, kuid seda tuleks teha alles siis, kui muud variandid on ennast ammendanud või kui kahju on nii suur, et see muude variantide puhul paika pandud kahjulagede hulka ei mahu. „Kohtusse pöördumine on kõige aja- ja rahakulukam variant, seega tuleks mitu korda kaaluda, kas see üldse on mõistlik,“ ütleb Siht. Kohtusse pöördumise riigilõivude arvutamise tabeli leiab Riigi Teatajast.

Siht hoiatab, et lisaks sellele, et kohtusse pöördumine on rahaliselt kulukas, peab selleks hetkeks olema kohtule ka selgitatav, et muud sammud on end ammendanud. „Kui võlgniku asukoht on teadmata, tuleb kohtusse pöördumisel ka selgitada, mida oled enne seda sammu ette võtnud, et võlgnikuga ühendust saada,“ ütleb ta.

Kui kohtule teada anda, et üürniku asukoht on teadmata, saab kohus välja selgitada võlglase asukoha ja/või teha tagaseljaotsuse, mida näiteks maksekäsu puhul teha ei saa. Ka sel juhul jätkub lõpetuseks sama teekond: võlgniku andmed edastatakse kohtutäiturile, kes hoiab tema finantsidel silma peal ning võimalusel hangib võla tagasi.