Tehnika

Artikkel ilmus Õhtulehe lisas Korteriühistu. 

TUNDLIK TEEMA: turvakaamera paigaldamine eeldab majaelanike ühist otsust (6)

Ia Mihkels, Õhtuleht, 22. märts 2021 11:42
Ühistus peab kaamerate kasutamine kindlasti olema majaelanike ühine otsus.Foto: Scott Webb / Pexels
Korteriühistuid, kus turvakaamerad juba kasutusele võetud, on aina rohkem, aga ei tohi unustada, et majarahva silmis võib kaamera kasutamine olla väga tundlik teema. Ühistus peab kaamerate kasutamine kindlasti olema majaelanike ühine otsus.

Eestvedajaid on muidugi alati tarvis: kui ühistus on inimesi, kes leiavad, et turvalisuse tagamiseks on vaja võtta kasutusele videovalve, tuleb teha juhatusele sellekohane ettepanek. Enamasti on kaamerate kasutamise eesmärk vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. Korteriühistu üldkoosolekul tuleb ettepanek üksipulgi läbi arutada ja üheskoos otsustada, kas kaamerad paigaldada või mitte. Mingil juhul ei saa ühistu juhatus turvakaamera kasutuselevõttu omapäi otsustada ega kaamerat paigaldada.

Samal teemal

Reeglid tuleb kokku leppida

„Kindlasti tuleks ühistu koosolekuks ette valmistada ka täpsed reeglid, kuidas hakatakse kaameraid kasutama, mida salvestistega teha võib ja mida mitte – ka see peab olema üldkoosoleku otsus,“ selgitas korteriühistutele korraldatud videoseminaril andmekaitse inspektsiooni jurist Kadri Levand. Kuivõrd valvekaamera ei pruugi kõigile meeldida, tasub alati võimalikult objektiivselt hinnata ohtude tõsidust ja kaaluda ka kõiki muid võimalusi turvariskide maandamiseks: turvauks, signalisatsioon, lisavalgustus jm.

Kui üldkoosolek leiab, et turvakaamera on hädavajalik, tuleks üheskoos täpsustada, milline ala peab jääma kaamera vaatevälja. Kaameraid kasutusele võttes peab ühistu panema välja ka selle olemasolust teavitavad sildid, millel on kirjas ka kontaktandmed (nt korteriühistu meiliaadress), et oleks selge, kelle poole pöörduda, kui soovitakse tutvuda ennast puudutava salvestisega.

Salvestise kasutamise piirangud

Andmekaitse inspektsioon rõhutab, et salvestisi võib kasutada ainult ühiselt kokku lepitud eesmärgil, reaalajas jälgimine ei ole lubatud. Kui kaamera on salvestanud õigusrikkumise, saab ühistu juhatus teha salvestisest väljavõtte ja edastada selle politseile. Piisab, kui ligipääs salvestistele on näiteks kahel juhatuse liikmel. Õigustatud huvi korral saavad ka teised ühistu liikmed salvestistega tutvuda. Näiteks kui kaamera paigaldatakse ühisele parkimisalale ja kellegi autot on seal kahjustatud, siis võib videosalvestise edastada asjaosalistele, kui ühistu juhatus on tuvastanud nende õigustatud huvi.

Paljudele küsimustele, mis võivad turvakaamera paigaldamist kaaluval korteriühistul tekkida, leiab vastuse andmekaitse inspektsiooni kodulehelt, alati saab inspektsioonilt ka lisaselgitusi küsida.

Turvakaamera kasutamine korteriühistus

Kaamerate kasutusele võtmiseks peab ühistu valmistama ette dokumendi – kaamerate kasutamise korra –, milles on kirjas, kuidas toimub kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemine.

Asja hõlbustamiseks on andmekaitse inspektsioon pannud kokku korteriühistutele mõeldud seitsmest punktist koosneva näidisnimekirja selle kohta, mis peab niisuguses dokumendis kirjas olema. 

  • Vastutav töötleja: KÜ nimi ja kontaktandmed (meiliaadress, ja kui on, siis ka kontakttelefon). 
  • Isikuandmete töötlemise eesmärk: nt vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. 
  • Töötlemise õiguslik alus: isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f ehk õigustatud huvi. 
  • Ligipääs salvestistele: nt üldkoosoleku otsusega määratud juhatuse liikmetel. 
  • Isikuandmete säilitamise aeg: nt salvestisi säilitatakse 20 päeva (täpse aja otsustab ühistu, aga see peab olema põhjendatud) ja pärast seda kirjutatakse need automaatselt üle. 
  • Isikul on õigus tutvuda ennast puudutavate töödeldavate isikuandmetega ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta. 
  • Kui keegi leiab, et tema õigusi isikuandmete töötlemisel on rikutud, on tal õigus esitada kaebus andmekaitse inspektsioonile.

Allikas: andmekaitse inspektsioon