Raha

Artikkel ilmus Õhtulehe lisas Korteriühistu.

Korteris on veeuputus – kes korvab alumise naabri kahjud? (2)

Ia Mihkels, Õhtuleht, 15. märts 2021 05:02
Enamasti annavad torustikuga seotud probleemid endast märku juba ammu enne, kui õnnetus juhtub.Foto: Sora Shimazaki / Pexels
Kui kortermaja ühes korteris lekib torustik või tekib lahtiunustatud veekraani tõttu uputus vannitoas või köögis, siis saab peale selle korteri tihti kannatada ka allnaabrite elamine. Kuidas sellisel juhul käituda ning kes ja mida hüvitama peab?

Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on veeavariide peasüüdlaseks enamasti lekkivad torustikud. Seesami värskest kindlustusstatistikast selgub, et ligi 80% nende Koduabi telefonile tulnud kõnedest on seotud mõne toruprobleemiga: ummistused, lekked naaberkorterist, purunenud torud või segisti. Kõnesid murelikelt koduomanikelt laekub liinile ka õhtuti pärast kella kümmet ja nädalavahetustel.

Samal teemal

Lekked ja elanike eksimused

„Senise statistika puhul võib öelda, et kui inimesed jõuavad meieni nädalavahetusel, on neil üheksal korral kümnest probleeme veesüsteemidega,“ sõnab ekspert. Enamasti annavad torustikuga seotud probleemid endast märku juba ammu enne, kui õnnetus juhtub – kui inimesed oskaksid neid märke ära tunda ja kohe tegutseda, saaks õnnetusi ennetada.

Torustikuleketest põhjustatud õnnetustele järgnevad inimlikud eksimused: unustatakse vannivesi jooksma ja minnakse korraks koeraga jalutama või poodi. Samuti on ette tulnud, et majas on vesi mingil põhjusel mõneks ajaks kinni keeratud, kuid inimesel on kraan jäänud avatud asendisse – kui siis üldvesi taas lahti keeratakse, on pahandust palju.

Enamasti annavad torustikuga seotud probleemid endast märku juba ammu enne, kui õnnetus juhtub.Foto: Leon Seibert / Unsplash

„Möödunud aasta suurima veekahju põhjustajaks oli ülemise naabri korteris purunenud külmaveevoolik, kust enne lekke avastamist jõudis vesi pikalt voolata. Kahju küündis selle õnnetuse puhul 25 000 euroni,“ kirjeldab Gilden. Eramutes võivad kahjud olla veel suuremad. „Kui sellised kahjud leiavad aset öösel või ajal, kui inimesed on kodust eemal, ongi kahju suur ja taastamine kulukas. Korterite puhul jääb keskmine torustike lekkest põhjustatud kahju paari tuhande euro kanti, alumistele naabritele tuleb tavaliselt veekahjusid korvata umbes 1500 euro eest. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus naabrite veekahjud küündivad 5000–7000 euroni – kõik sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud korteri siseviimistluse tase.“

Ülemine korter hüvitab kahjud

Olenemata sellest, kas oled ise uputaja või leiad koju jõudes mööda seina nirisevad veejoad ja põrandale jõudnud loigud, soovitab kindlustaja kiiresti tegutseda. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust on leke alguse saanud ja pöörduda selle põhjustaja poole või kui see ei õnnestu, siis helistada maja haldajale, avariibrigaadile või kutsuda toruabi, et sulgeda maja peakraan, peatada veejooks ja piirata nii kahjude suurenemist.

„Seejärel tuleb olukord kiirelt mõne fotoga fikseerida. Et vara rohkem ei kahjustuks, tasuks kohe proovida kuivatustöödega algust teha, viia sisustus teise ruumi, katta kilega vms. Kodukindlustuse olemasolu korral tuleb kohe ka kindlustusandjat juhtunust teavitada ja teha kahjuavaldus,“ õpetab kindlustaja.

Kui ülemine naaber on sinu kodu üle ujutanud ja sul on kindlustus olemas, tuleks korteri varasema seisu taastamiseks uputuse põhjustanud naabriga ühendust võtta – või teha fotod ja teavitada juhtunust oma kindlustusandjat, kes annab siis omakorda juhtnöörid edasiseks tegutsemiseks. Kui ülemisel ehk uputajal kindlustust ei ole, aga alumisel naabril on, siis alumisele korrusele korvab kahjud tema kindlustusselts, kes omakorda võib kulud ülemiselt naabrilt tagasi nõuda.

Vastutuskindlustus abiks 

„Kui uputaja kodu on küll kindlustatud, kuid puudub vastutuskindlustus, siis ei hüvita tema kodukindlustus alumisele naabrile tekitatud kahjusid ning uputajal tuleb need oma taskust maksta,“ selgitas Gilden.

Kui aga mõlemal koduomanikul on kodukindlustus ning ülemine naaber on lisanud kindlustuslepingusse ka vastutuskindlustuse, siis korvab tema korterist alguse saanud veelekkest põhjustatud kahjud ka alumise korruse korteri omanikule uputaja kindlustusselts.

Enamasti annavad torustikuga seotud probleemid endast märku juba ammu enne, kui õnnetus juhtub.Foto: Charlotte May / Pexels

Ükskõik, kas korterile on kindlustus tehtud või pole – igal juhul vastutab korteriomanik naabrite ees, kui õnnetus, mis rikkus naabrite korteri viimistluse, mööbli vm, sai alguse tema kodust. „See tähendab, et kahju saanud korteri omanikul on õigus küsida kahju põhjustajalt hüvitist,“ märgib Gilden. „Kui kindlustust pole, tuleb need kahjud õnnetuse põhjustajal endal kinni maksta.“

Torustik annab ohust märku

Torustik annab sageli varakult märku, et midagi on korrast ära. Seesami varaspetsialist toob välja viis ohumärki, mida kindlasti ei tohiks tähelepanuta jätta.

  • Vesi tilgub või niriseb. Kui segisti tilgub, ei maksa ootama jääda aega, kui tasapisi tilkumisest on saanud voolav juga – targem on parandamine või vahetamine kohe ette võtta. Tilkumine ei ole ainult tüütu, vaid võib ka kalliks maksma minna, kui peaks tõsisem õnnetus juhtuma. Peale selle jätab tilkuv kraan või loputuskast, kust WCpotti lakkamatult vett niriseb, oma jälje ka kommunaalkulude arvele.
  • Kehv küttesüsteem. Külmade ilmadega on üks tõsiseid muresid torustiku külmumine. Et seda ei juhtuks, tuleb veenduda, et tehnilise ruumi temperatuur püsib töökindla termostaadi või toru külmumiskaitse abil õigel tasemel ning tagatud on ka torude piisav soojusisolatsioon. Kui on oodata külmalainet, on üks võimalus jätta kraan tilkuma, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes nii kiiresti ära. Külma õhu ringluse takistamiseks tuleks sulgeda uksed, õhu sissepääsuavad ja vundamenti jäetud õhutusavad. Kindlasti ei tohiks juba külmunud torusid omal käel sulatama hakata, alati tasub pidada nõu selle ala asjatundjatega või kasutada nende abi.
  • Võõrad veidrad helid. Kui kraani keerates kostab kummalisi kriuksatusi või paukumist, tasub seda võtta kui hoiatussignaali. Kui äravoolutoru mulksuma või korisema hakkab, on probleem juba käegakatsutav ja äravoolutorude puhastamine tuleks kohe ette võtta, mitte oodata, kuni kodu upub.
  • Kummaline hais või värv. Kui kraanist voolav vesi pole enam selga ja puhas või eritab kummalist lõhna, on see enamasti märk sellest, et torud on vanaks jäänud. See probleem iseenesest ei kao – tasub lähiaja remondiplaanidesse võtta amortiseerunud torustiku väljavahetamine.
  • Vesi ei voola ära. Kui hoone on üle 30 aasta vana, torustik on välja vahetamata ja seda pole ka korralikult hooldatud, on torudesse kogunenud peale katlakivi roostet ja muid jääke, mis hakkavad soodustama ummistuste teket. Seega: kui vesi valamust või dušinurgast aina aeglasemalt ära voolab, tuleb ummistuse ennetamiseks aegsasti puhastamine ette võtta. Oluline on ka pidada meeles, et kanalisatsiooni tohib lasta ainult majapidamise reovett, mitte praerasva või prügi. Ka ei tohiks mitte mingil juhul tualetist alla lasta lahusteid või värvijääke. Isegi kui need torusid ei ummista, võivad need lüüa segi veepuhastusjaamade töö.

Allikas: Seesam