Raha

Kuidas saaks eluga paremale järjele? Nippe ja nõuandeid, millest alustada 

Helen Serka-Sanchez, 6. mai 2021 05:08
Oma tuludest ja kuludest ülevaate saamine on rahaplaani loomise alus. Foto: Pixabay / Pexels
Oma rahaasjade haldamiseks on mõistlik koostada eelarve, sest see aitab analüüsida, kuidas on tasakaalus pere rahalised sissetulekud ja väljaminekud. Eelarvet koostama hakates on oluline panna paika ka põhjus, miks seda teed, sest see annab püsivust olla järjepidev.

«Mingil põhjusel on sõnale «eelarve» tekkinud negatiivne foon, justkui see piiraks normaalse elu elamist. Tegelikult see muidugi nii ei ole. Siiski eelistan «eelarve» asemel kasutada terminit «rahaline plaan»,» ütleb finantsanalüüsi ja nõustamise ekspert Kadri Mäsak. «Inimesed teevad ikka plaane, nt päeva-, reisi-, puhkuse-, raviplaan jne. Sama on ka rahaasjadega – eelarve on inimese enda plaan tema enda eesmärgini jõudmiseks,» selgitab finantsekspert eelarve koostamise sisu.

Samal teemal

Et rahaplaanist ka kasu oleks, ei piisa ainult plaani koostamisest, vaid seda tuleb ka järgida ja teha järeldusi, kas sellest plaanist oli abi ja missuguseid korrektuure tuleks eelarves teha. Ainult nii aitab rahaline plaan liikuda õige kiirusega õiges suunas.

Koosta eelarve vastavalt vajadustele

Eelarve koostamisel kehtib reegel: igaühele oma. Juhul, kui võetakse kasutusele kellegi teise koostatud eelarve, on väga suur tõenäosus, et selle järgimine ebaõnnestub. «See on sama, kui spordikauge inimene otsustab võtta oma treeningute aluseks sportlase treeninguplaani või järgitakse haigestudes kellegi teise raviplaani. Võib olla päris kindel, et tulemus pole ootuspärane,» toob Kadri värvika näite.

Selleks, et eelarve jälgimine õnnestuks, peab teadma oma pere rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid ning oskama neid analüüsida. Sellisel juhul teenib see kasutaja eesmärke ja selle piirides püsimine pole peadmurdev ülesanne.

Oma rahaasjade haldamiseks on mõistlik koostada eelarve, sest see aitab analüüsida, kuidas on tasakaalus pere rahalised sissetulekud ja väljaminekud.Foto: Pixabay / Pexels

Alusta tulude ja kulude analüüsist

Pane kõik kirja. Rahaasjade kontrolli alla saamiseks tuleb pere tulud ja kulud ette võtta, analüüsida pikemal perioodil, kust pere raha tuleb ja kuhu raha on läinud.

Leia vastused järgnevatele küsimustele:

  • Kuidas jagunevad pere tulud ja kulud?
  • Millised on suurimad tulu- ja kulugrupid?
  • Kuidas need on ajas muutunud ja mis põhjused on muutuste taga?
  • Kas need olulised muutused ja põhjused on ajutised või pikaajalised?
  • Millised tulud on igakuised ja kui pikalt saad nendega arvestada?
  • Millised on kõigis kulugruppides keskmised kuised kulud?

Tulu- ja kulugrupid. Tulude/kulude analüüsi tulemusel kooruvad välja pere jaoks olulised ja suurt rolli mängivad tulu- ning kulugrupid. Ülejäänud väiksemad grupid võib koondada vastavalt «muude tulude» ja «muude kulude» alla, et analüüsida nende mahtu ja dünaamikat ajas.

Koosta koondtabel. Nende andmete põhjal koosta pere eelarve aluseks olev tulude/kulude koondtabel, kus on analüüsitava aasta või poolaasta summaarne tulu/kulu ning kuu keskmine näitaja vastavalt tulu- ja kulugruppidele. Sellele lisaks arvuta ka tulude ja kulude vahe ehk netotulu. Soovi korral võid veel arvestada ka tulude ja kulude jaotuse protsentides.

Piiratud arv kulugruppe. Soovitatav on koostada mitte rohkem kui kümme kulugruppi. Muidu võib kaduda tervikpilt ja kogu kulude jälgimise protsess võib muutuda nii ajamahukaks või tülikaks, et loobud rahaasjade haldamisest sootuks.

Visuaalne graafik. Hea visuaalse ülevaate tulude ja kulude suurusest ning muutusest annab graafik, mille analüüs aitab paremini tajuda, kust raha on tulnud ja kuhu läinud. See on justkui peeglisse vaatamine – kui näed, et mingi kulugrupp on poole kuu pealt ületanud sellele seatud eesmärgi, on seda piinlik vaadata ja paneb pingutama.

Leia sobiv abimees. Võimalusi oma rahaasjade haldamiseks on erinevaid, alustades kaustikust ja kastitäiest tšekkidest, kuni Exceli tabeli ja nutirakendusteni. Nende hulgast tuleb leida endale mugavaim lahendus.

Koosta rahaplaan

  • Eelarve koostamise põhjus ja eesmärk. Oma tuludest ja kuludest ülevaate saamine on rahaplaani loomise alus. Olles selle suure töö ära teinud, saad alustada oma rahaasjade planeerimisega. Selleks pead sa aga teadma põhjust ja eesmärki, milleks eelarvet kasutama hakkad. Kas selleks on võlgadest vabanemine, liiga suured kulutused, suurema ostu jaoks kogumine või tuleviku säästude planeerimine? Vastavalt sellele sea endale saavutatav ja ajaliselt piiritletud suurem eesmärk, mis on eelarve koostamise alustalaks.
  • Iga eelarverea võrdlus ja analüüs. Vaata üle iga kulu- ja tulurida ning mõtle, mis on reaalsed ja saavutatavad eesmärgid mingi muudatuse tegemiseks. Kas tuluridasid on võimalik suurendada või mõnelt kulult kokku hoida?
  • Pane kirja ja võrdle. Järjepidevus on eelarve puhul oluline, sest vaid nii saad pikema perioodi vältel koguda täpseid andmeid, mida omavahel võrrelda. See annab võimaluse ka järeldusi teha.

Leia kokkuhoiukohti

Võttes kasutusele eelarve koondtabeli, saab selgemaks, millistelt kulutustelt on võimalik säästa ja millistelt mitte. Juhul, kui näiteks transpordikulud on ainult kaks protsenti pere eelarvest, siis järelikult pole sealt võimalik väga palju kokku hoida, isegi kui edaspidi jalgsi liigud. Samas, leides endale madalamate kommunaalkuludega elamispinna, mis enne moodustasid kuludest olulise osa (nt 20%), on kokkuhoid juba märgatavam. Selle puhul tuleks aga mõelda, kuidas hakkab elutingimuste muutus igapäevast elu mõjutama – kas pead siis hoopis transpordile rohkem kulutama, elama ebamugavates tingimustes vmt.

Oluline on selgeks teha, millisest kulureast tegutsema hakata ning milline pingutus toob kaasa maksimaalse võidu ja mis on selle hind. Nii võib juhtuda, et algsest kokkuhoiu eesmärgist on saanud teekond, mis eelarve aluseks seotud eesmärgini ei viigi või kaotab elurõõmu ja toob kaasa suuremad kulutused.

Säästmisega tuleks alustada tasapisi ja läbimõeldult, liikudes sellega eelarves samm-sammult edasi. Foto: Markus Spiske / Unsplash

Kuidas eelarvet kasutada?

Kõige olulisem on eelarve kasutamise puhul see, et tegeleksid eelarve jälgimisega järjepidevalt, analüüsiksid tulemusi ja oskaksid endale koostatud plaani otstarbekalt kasutada.

  • Eelarvet tuleb vaadelda tervikuna. Tulemus võib jääda olematuks, kui ühel kuul jälgida vaid toidukulusid, teisel transpordikulusid ja kolmandal reisikulusid. Suur on oht, et emotsiooniostud liiguvad nii kuiselt kulugruppide vahel ja kokkuvõttes sellest mingit kasu ei tekigi. Sellest aru saades lüüakse sageli käega ja võetakse kaasa ekslik kogemus, et säästmine on raske või selleks ei olda suutelised.
  • Analüüsida eelarves püsimist järjepidevalt. Soovitatavalt võiks kuni kaks korda kuus võrrelda tegelikke tulusid/kulusid eelarves paika panduga, poole kuu pealt annab enda kulutusi veel muuta. Märgi üles, mis meetodid on aidanud eelarves püsida ja kas neid annab rakendada ka edaspidi.
  • Tee regulaarselt korrektuure. Eelarve ei ole üks kord tehtud lõplik tabel, vaid ajas koos tema peremehega muutuv plaan, mis on abivahend püstitatud eesmärkideni jõudmiseks. Vähemalt korra aastas võiksid eelarvestatud summad üle vaadata ja vajadusel teha parandusi. Näiteks kui tunnetad, et suudaksid rohkem säästa, on aeg kohendada ka eelarvet.

Koos on lihtsam!

Rahatargalt aitab käituda ka see, kui oled ümbritsetud rahatarkadest inimestest, kes läbivad või on läbinud sarnase teekonna. Kui selliseid inimesi veel sinu ümber pole, võta sõber kõrvale ja alustage koos. Nii saate teineteist innustada ja toetada.

Nii väldid juhu- ja emotsioonioste!

„Kas ma tõesti vajan seda?“ on hea küsimus, mida enne igat ostu endalt pärida. Väga oluline on teha vahet sõnadel „vajan“ ja „tahan“. Me vajame eluks süüa, juua, elementaarseid riideid ja jalanõusid, sooja peavarju, aga enamikku ülejäänud asju me lihtsalt tahame.

Lisaks tuleb mõelda ka sellele, et kõik omandatud asjad meie kodus vajavad hooldamist, mis röövib su aega.

Jäta poodi ootele! Veebipoes osteldes jäta valitud ese mõneks hetkeks ostukorvi ootele. Anna endale aega mõelda, kas sa seda ka päriselt vajad.

Mitu töötundi see maksab? Arvuta välja, palju maksab sinu üks töötund, ja arvesta selle põhjal, mitu tundi peaksid töötama, et see asjake osta. See teeb kiirelt kindlaks, kas ost on seda väärt.

Neid tarkusi võiks varakult lastelegi õpetada. Kas soovitud mänguasja eest maksmiseks peaksid emme-issi nii palju töötunde tegema või veedetakse see aeg hoopis koos ja muretsema ei pea ka asjakese koristamise pärast.

Kogu endale säästupuhver

Selleks, et luua endale kindlustunne ja kate ootamatuteks kulutusteks, tuleks tekitada säästupuhver, mis kataks 3−6 kuu kulud ja kohustused. Kui näiteks töökoht kaob või pesumasin ja külmkapp lõpetavad üheaegselt töötamise, aitab säästupuhver olukorraga muretult toime tulla.

Kui piisav säästupuhver on olemas, võib mõelda juba investeerimise peale. Vastupidiselt levinud arvamusele ei pea investeerimisega alustamiseks olema suuri summasid − alustada võib ka paarikümnest eurost.

Lugemissoovitus:

  • „Rikkaks saamise õpik“, autor Jaak Roosaare
  • „Rahaedu põhimõtted“, autorid Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets
  • „Kuidas alustada investeerimisega“, autor Kristi Saare

Kus oma sääste hoida?

On mitmeid võimalusi, kuhu koguda sääste. Nende hulgast tuleks leida endale sobivaim vastavalt sellele, millal soovid kogutud raha kasutada ja kas eesmärk on ka sissemaksete väärtust kasvatada.

Selleks, et luua endale kindlustunne ja kate ootamatuteks kulutusteks, tuleks tekitada säästupuhver, mis kataks 3−6 kuu kulud ja kohustused.Foto: Micheile Henderson / Unsplash

Soovitusi jagab rahatarkuse coach Jekaterina Tint (rahatarkuse coach)

Teine arvelduskonto või kogumishoius

Lihtsaim viis kogumisega alustada on lisaks kasutatavale arvelduskontole teha juurde teine konto või kogumishoius, kus vaba raha hoida. Seal on su raha 100 000 euro ulatuses tagatud ehk kaitstud panga pankroti eest.

Seejuures saab kasutada ka pankade pakutavaid lisavõimalusi. Swedbanki rahakoguja või SEB digikassaga on võimalik koguda kaardimaksetelt ümardatud vahe. Näiteks tasudes kaardiga 1,5 eurot, ümardatakse summa 2 euroni ja 50 senti suunatakse säästudesse. See sobib vaid lühiajaliselt raha kogumiseks, kuna sissemaksete väärtus ei kasva.

Plussid ja miinused:

+ lihtne meetod alustamiseks;
+ risk on minimaalne;
+/- mõeldud lühiajaliseks kogumiseks;
- hoiustatav summa ei tooda tulu.

Tähtajaline hoius pangas

See kogumisviis on mõeldud juba kogutud rahasumma hoiustamiseks kindlaks perioodiks alates kolmest kuust kuni viie aastani. Üldiselt on teenimisvõimalus tagasihoidlik, kuid väikestes pankades, nagu COOP, Bigbank või Inbank, on võimalik leida suuremaid intressimäärasid. Raha on kaitstud seal 100 000 euro ulatuses panga pankroti eest ehk see hoius on pea riskivaba.

Tuleb arvestada, et ennetähtaegselt hoiuselt raha väljavõtmise eest võivad pangad küsida lisatasu.

Plussid ja miinused:

+ kaasneb minimaalne risk;
+/- mõeldud kuni viieks aastaks raha hoiustamiseks;
- enne tähtaja lõppu raha väljavõtmisel võib tekkida lisakulu;
- intressimäär madal ehk võimalus tulu teenida on tagasihoidlik.

Hoius hoiu-laenuühistus

Ühistu liikmetel on võimalik koguda ja hoiustada raha teatud perioodiks. Intressimäärad jäävad 4−7% juurde. Võrreldes pankadega on ühistud leebemalt reguleeritud, seega kaasneb ühistusse raha kogumisega risk. Hoiused ei ole tagatud riikliku Tagatisfondiga ehk pole kaitstud ühistu pankroti eest. Kõige halvemal juhul võid kogu rahast ilma jääda. Seega tasub enda ühistu tegevusel silm peal hoida.

Plussid ja miinused:

+ võimalus teenida hoiuselt suuremat tulu;
+/- mõeldud lühiajaliseks ja mõne aasta pikkuseks perioodiks raha hoiustamiseks;
- kaasneb risk;
- ühistu valik nõuab analüüsi;
- ühistu tegevusi tuleks regulaarselt jälgida.

Lastele kogumiseks mõeldud pangatooted

Investeerimisriskiga elukindlustus ehk kindlustus ja investeerimine ühes on üsna keeruline finantstoode. Selle suurimaks miinuseks on kõrged lepingutasud. Haldus-, riski- ja väljamaksetasud võivad investeerimise kasumi jätta väikeseks.

Plussid ja miinused:

+ sisaldab kindlustust;
+/- mõeldud pikaajaliseks kogumiseks;
- erinevate tasude tõttu võib investeeringu kasum jääda väikeseks.

III pensionisammas

See on mõeldud vabatahtlikuks pikaajaliseks raha kogumiseks, näiteks pensioniks. Lepingut sõlmides saab valida erineva riski ja võimaliku tootlusega pensionifondide seast endale sobivaima.

Sissemaksed saab teha väikeste summadena, eraldi ostutasusid ei ole ning väljamakseid saab teha endale sobival ajal ja summas. Kui süveneda, leiab ka madalate tasudega fonde.

Hea on teada, et riik tagastab tulumaksu sissemakselt, mille summa jääb alla 15% aasta brutotulust, maksimaalselt 6000euroselt sissemakselt. Kui sissetulek puudub, näiteks lapsel, või brutotulu on alla 6000 euro aastas, siis tulumaksu tagasi ei saa. Sellisel juhul võiks pikaajaliseks kogumiseks kaaluda muid investeerimisvõimalusi, näiteks LHV kasvukontot.

Plussid ja miinused:

+ võimalus sissemaksete väärtust kasvatada;
+ paindlik sisse- ja väljamaksete osas;
+ maksusoodustused;
+/- mõeldud pikaajaliseks kogumiseks;
- esmane fondi valik vajab analüüsi.

LHV kasvukonto

Kasvukonto kaudu saab raha koguda ja investeerida madalate tasudega fondidesse. On lai valik erineva riski ja võimaliku tootlusega fonde. Alustada saab juba väikeste summadega. Mikroinvesteerimisega on võimalik lasta kaardimaksete summad ümardada ülespoole ning vahe suunata kasvukontole.

Kuni 26. eluaastani haldustasu puudub, seega sobib toode lapsele kogumiseks. Kuna sissemaksete väärtus võib muutuda ja nt kriisi ajal kukkuda, sobib see peamiselt pikaajaliseks kogumiseks.

Plussid ja miinused:

+ võimalus sissemaksete väärtust kasvatada;
+ paindlik sisse- ja väljamaksete osas;
+ hea võimalus lastele raha kogumiseks;
+/- mõeldud pikaajaliseks kogumiseks;
- esmane fondi(de) valik vajab analüüsi.