Raha

Puhkuseavaldus on veel esitamata? Vaata järele, kuidas seda nutikalt planeerida! 

Annaliisa Köss, täna 05:00
Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava. Foto: Jason Blackeye / Unsplash
Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava. Kuidas alanud aastal nutikalt põhipuhkust võtta, vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep.

Spetsialisti sõnul on nutikalt puhkamisel kaks poolt: kas soovitakse puhata pikemalt või on olulisem saadav rahaline tasu. Kui soovitakse puhata pikemalt ehk vabu päevi oleks rohkem, siis on kasulikum põhipuhkust ajatada selliselt, et puhkusele eelneksid ja/või järgneksid töötaja tavapärased vabad päevad. „Näiteks kui töötaja vabad päevad on laupäev ja pühapäev, siis on kasulik, kui puhkus algab esmaspäeval ja lõpeb reedel. Näiteks viiepäevase põhipuhkuse korral on töötajal vabu päevi järjest olnud üheksa,“ selgitab Saarep, kuid lisab, et lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus on lubatud üksnes siis, kui sellega on nõus ka tööandja ehk selleks tuleb saavutada kokkulepe.

Samal teemal

Puhkamine riigipühadel

Samuti on võimalik, et põhipuhkuse sisse jäävad riigipühad. „Näiteks möödunud aasta detsembris oli kaks riigipüha (24.-25.12) nädala sees ning lisaks üks laupäeval (26.12). Kui töötaja puhkas 14.-27. detsembril, siis oli ta töölt eemal 14 kalendripäeva, kuid põhipuhkuse päevi kasutas 11, sest põhipuhkust ei saa kasutada riigipühadel,“ selgitab Saarep veel teistki nüanssi.

Eelnimetatud viisil põhipuhkuse kasutamisel tuleb spetsialisti sõnul olla teadlik, et võrreldes tavapärase kuupalgaga ühe kuu eest saadav kogutulu (töötasu + puhkusetasu) väheneb. „Seda sellepärast, et töötasu arvutatakse tööpäeva, kuid puhkusetasu kalendripäeva põhiselt,“ põhjendab Saarep ning toob järgmise näite: „Töötaja kasutab põhipuhkust 11.-15.01 (E-R). Oletame, et tema töötasu on 1000 eurot. Jaanuarikuu töötasu on 1000 / 20 (E-R, v.a riigipühad) × 15 (E-R, v.a riigipühad, mil töötaja on tööl) = 750 eurot. Oletame, et töötajal on eelnevatel kuudel olnud muutuv töötasu 950−1000 eurot ja kuue kuu töötasud kokku on 6000 eurot. Ühe kalendripäevatasu on 6000 / 180 × 5 = 166,67 eurot. Jaanuarikuu eest saadav tasu on 750 + 166,67 = 916,67 eurot. Kui töötaja puhkaks seitse kalendripäeva, siis oleks tema puhkusetasu samaväärsem kuutasuga. Puhkusetasu oleks 6000 / 180 × 7 = 233,33 eurot ja kogutulu 750 + 233,33 = 983,33 eurot.“

Muutumatu suurusega töötasu

Kui aga rääkida sellest, kuidas oleks rahaliselt kasulikum puhata, toob Saarep välja, et eelpool nimetatud lühikesi puhkuseid on hea kasutada siis, kui töötajal on olnud viimased kuus kuud muutumatu suurusega töötasu. Sellisel juhul tema töötasu ei vähene.

Suvel puhata on mõnus!Foto: Artem Beliaikin / Unsplash

Muutuva suurusega töötasu

Kui töötajal on muutuva suurusega töötasu, tuleb Saarepi sõnul vaadelda järgmisi asjaolusid:

  • Viimase kuue kuu töötasud (sh lisatasud, ületunnitöötasud jms). Kui viimase kuue kuu jooksul on olnud tavapärasest suuremaid lisatasusid, siis on ka puhkusetasu suurem. Näiteks kui detsembris on välja makstud aastapreemia, siis on kasulik puhata jaanuaris; kui aastapreemia on välja makstud jaanuaris, siis veebruaris. Tähele tuleb panna, et puhkusele jäämise eelviimaseks tööpäevaks oleks eelmise kuu eest saadud tasud/preemiad välja makstud, siis lähevad need arvesse, vastasel juhul mitte. Näiteks kui detsembris on saadud aastapreemia ja puhatakse jaanuaris, siis läheb aastapreemiast arvesse 6/12, kui puhatakse aprillis, siis 3/12, kui augustis, siis ei lähe üldse.
  • Natukene mõjutab tasu suurust ka viimase kuue kuu riigipühade arv, sest mida rohkem neid on, seda väiksem on kalendripäevade arv, millega kuue kuu töötasud jagatakse, sest riigipühad ei lähe arvesse. Kalendripäevade arvu vähendab ka see, kui viimase kuue kuu sisse jääb veebruar kui lühem kuu. Väiksem kalendripäevade arv tähendab suuremat kalendripäevatasu.
  • Kuu, mil puhatakse. Mitu kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad) selles kuus on, kui puhatakse. Näiteks 2021. aasta veebruaris on 19 kalendaarset tööpäeva, kuid märtsis 23. Kuupalgalistel jagatakse kuupalk tööpäevade arvuga ja korrutatakse nende tööpäevade arvuga, mil tööl ollakse. Näiteks kui töötasu on 1000 eurot, siis veebruaris on päevatasu 1000 / 19 = 52,63, märtsis 1000 / 23 = 43,48 eurot. Kui puhata veebruaris seitse päeva E-P (riigipüha ei jää sisse), siis töötasu on 1000 / 19 × 14 = 736,84 eurot. Kui puhata märtsis seitse päeva E-P, siis töötasu on 1000 / 23 × 18 = 782,61 eurot. Töötasule lisandub puhkusetasu.

Lisaks eelnimetatule võib puhkusetasu suurus olla mõjutatud veel mitmest asjaolust (nt normtundide jagunemine ja tegelikult töötatud tunnid summeeritud tööaja korral), kuid kokkuvõttes on suurimad mõjutajad eelneva kuue kuu jooksul teenitud töötasud ja kuu, mil puhatakse (tööpäevade arv kuus).