Inimesed

ARVAMUS | Naiskodukaitsja: kriisivalmidus võiks olla elustiil! 

Sälli Hinrikus, Naiskodukaitse arendusspetsialist, 12. jaanuar 2021 17:33
Kriisiks valmistudes võiks kõigil olla eesmärk teha kõik selleks, et saaksid oma normaalset igapäevaelu elada nii, et erinevad suured ja väikesed kriisid su elukvaliteeti võimalikult vähe segaksid.Foto: erakogu
Kas mäletad mõnd hetke, kui midagi äärmiselt meelevastast juhtus just siis, kui seda kõige vähem ootasid? Või kui tüütu oli kevadel eriolukorra ajal mitu kuud üksluist toitu süüa, kuna sa polnud meeltesegaduses menüüd läbi mõelnud? Ootamatult selga sadanud kriis, milleks sa valmistunud pole, just seda tähendabki – ridamisi ebameeldivusi.

Parem on olla alati valmis. Täna oleme oma igapäevaeluga sealmaal, et on pea võimatu planeerida, kas ja kui palju mõni moodsa aja kriis meie homset mõjutab. Olgu need uudised COVID-19 rindelt, äkiline töökaotus või talvetorm, valmis oleks mõistlik olla igaks keeruliseks perioodiks.

Samal teemal

Usun, et olen üsna hea kriisideks valmistuja. Olen teinud seda juba varemgi, ajal, kui koroonast polnud juttugi. Samas ei ole ma kulutanud varudele tervet varandust ega kokku ostnud vahendeid, mida ma tõenäoliselt kunagi ei vaja. Vastupidi: hea varuja hoiab lisaks sahvri täitmisele kontrolli all ka oma väljaminekud.

Kindlasti ei tasu endale varusid luues osta arutult kokku mitme kuu jagu toidukraami. Varumise alustamiseks soovitan igal poeskäigul osta võimaluste piires üks lisatoode, olgu see siis riisipaki asemel kaks riisipakki või kahe patarei asemel neli, oluline on, et varud tekiksid justnimelt nendest toiduainetest ja vahenditest, mida sa tegelikult vajad.

Mis tahes kriisile vastu minnes on oluline seda teha läbimõeldult. Meil kõigil on erinevad harjumused ja vajadused ning elukohast sõltub, mis on kellelegi elus püsimiseks võtmetähtsusega.

Peale toidu ja esmatarbeasjade kogub kriisiteadlik inimene ka kvaliteetset infot. Teadlikkus on üks olulisemaid märksõnu, kui räägime edukast kriisideks valmistumisest.

Teadlik tuleb olla end ümbritsevatest tõenäolistest ohtudest, piirangutest enda kodukandis, teadma peab oma pereliikmete vajadusi, näiteks milliseid ravimeid keegi vajab, kui ootamatult tekib vajadus viibida kahenädalases isolatsioonis, osata tuleb eristada ka olulist ebaolulisest. Siinkohal peaks igaüks varakult enda jaoks välja selgitama, millised mured tekivad tal näiteks elektrikatkestuse korral, eelkõige kas hoones säilib vesi ja küte. Kui lumi on tuisanud kinni teed, siis pead teadma, kas ja kuidas on sul vajadusel võimalik liikuda.

Ka keerulistel aegadel võiksid saada elada võimaluste piires mõnusalt. See on eluspüsimise kõrval samuti oluline. See ei tähenda, et pead makaronid üle lugema. Pigem mõtle, kuidas luua oma koju mugavused (toimiv tualett, küte, valgus, puhas vesi jm), mis ei sõltuks looduskatastroofidest, olukorrast riigis või maailmas. Kõige lihtsam on muuta need mugavused igapäevaseks elustiiliks.

Kriisiks valmistudes võiks kõigil olla eesmärk teha kõik selleks, et saaksid oma normaalset igapäevaelu elada nii, et erinevad suured ja väikesed kriisid su elukvaliteeti võimalikult vähe segaksid. Suures plaanis ongi see kogu ettevalmistuse ja varude kuldreegel.

Soovin, et sa mõtleksid läbi, mida sa saad oma elus muuta, et end mis tahes kriisi ajal kindlalt ja mugavalt tunda. Muu hulgas tõmba omale äpp «Ole valmis!» ja oledki juba kriisiteadlikum kodanik.

Mida vähem on stressi ja kriisimuresid, seda rohkem on sul aega ja positiivsust, et nautida oma imelist elu!