Raha

Heidi Hanso kolm nippi, kuidas jõulukulutused 30 inimese kohta alla 300 euro jääks 

Heidi Hanso, 24. detsember 2020 07:00
Pajuvärva talu perenaine Heidi Hanso koos laste Uma ja Rajuga.Foto: Robin Roots
Jõulud on üks mu lemmikaeg aastast ja mida kauem ma siin maailmas toimetan, seda sügavama ja ilusama tähenduse need pühad saavad. Ma küll võib-olla ei mõlte Jeesukesele, kelle sünnipäeva me siin kõik ühiselt tähistame, aga oma perekonnale küll. Igal aastal järjest sügavamalt, väärtustades seda, et nad mul kõik on. Küll aga õpin ise, ja loodetavasti lugeja ka, seda aega mõtestama mingi hingelise protsessina, mitte meeletu tarbimispeona juba varasügisest saati.

1. Kingi lähedastele mõistilikult ja loovalt

Samal teemal

Jah! Lihtsam öelda kui teha, ma tean küll. Iga aastaga katsun järjest vähem osta mõttetut träni, mida muidugi igast virtuaalsest ja päris aknast sulle pähe määritakse, nii et detsembri alguseks tundubki, et ilma selle kuid reklaamitud vidinata ei olegi enam elu võimalik.

Meie perekond, kes seni jõuludel alati kõik ühises ruumis kokku saanud, koosneb ligi 30st erinevas vanuses liikmest ja kui ma kõigile midagi ostaks, kuluks väga palju raha ja kuna seda pole laialt käes, kannataks kvaliteet kõvasti.  

Olen viimase paari aastaga välja töötanud lahenduse: kingin kõikidele alaealistele mõnusa kotitäie Rautsi talu hoole ja armastusega kasvatatud väikseid ja värskeid värvilisi porgandeid! Rautsikad on mu naaberkülast, hea lähedal minna ja lastele tõeliselt meeldib. Detsembri lõpuks on kõigil kommidest kopp ees, nii et väike, krõmps lilla-oranž-kollane porgand läheb täiega peale. 

Minu oma õdede-vendade ja vanematega on asi lihtsam: me kõik armastame head toitu ja minu legendaarsed marineeritud lutsud ja sel aastal kohe eriti vingetesse purkidesse tehtud mädarõigas on õnneks au sees iga Hanso-lapse laua peal. Investeerisin ühe tuttava-tuttava õe tehtud purkidesse, sest need sildid on lihtsalt koroona-konteksti arvestades nii tabavad. Õige sisu sisse ja hea suutäis tervist ja naeru garanteeritud. „Kingi aega“ ei tähenda alati seda, et pead (aga muidugi võid) hoidma sugulaste lapsi, vaid ka seda, et võtad aega ja valmistad ise kingitused.

Heidi enda tehtud mädarõigas on õnneks au sees iga Hanso-lapse laua peal. Foto: Heidi Hanso

2. Selgita oma lastele, et kõik, mida müüakse, pole see, mida nad ISE soovivad

Oma lastega on muidugi keerulisem, sest paljalt porgandit nemad ju jõuluvana kingikotist leida ei soovi. Püüan neile selgitada juba kuid varem, et kõik, mida reklaamitakse multikate vahepeal, ei ole tegelikult see, mida nad ise soovivad, vaid see, mida neid tahtma mõjutatakse.

Remargina. Püüan olla eeskujuks ka ma oma käitumisega. Kuna mul on Instagrami kogunenud päris arvestusväärne hulk jälgijaid ja tihti pakutakse koostöid, valin väga, kelle asju ma ise reklaamin. Kui ma ise kasutan ja tõesti saan soovitada, siis heal meelel tutvustan, aga kui ma ise tootesse ei usu, ei saa ma seda ka teistele pakkuda. Sotsmeedia toimimisest räägin lastega tõesti palju – ehk aitab see neil tulevikus ise paremaid valikuid teha.

Foto: Heidi Hanso

Uma saab reklaamide toimimisest ilusti aru ja kuigi ta unistab ka ühest kindlast mänguasja sarjast, mida ta on tegelikult koos õetütrega aastaid kogunud, mõistab ta, kui jõuluvana kingikotist midagi praktilisemat vastu vaatab. Sel aastal ootavad teda talvised ratsasaapad, sest sügisest sai, üllatus-üllatus, ka Umast hobusehull.

Rajuga on keerulisem, kuna teda paelub kogu nutimaailm ja hetkel näikse, et rõõmu ei paku mitte midagi peale uue 400-eurose mängukonsooli ja seda kahjuks ei saa jõuluvana lubada nii majanduslikel kui põhimõttelistel põhjustel. Tuleb leppida uue puldiga vanale mängukonsoolile, lauamängu ja nipet-näpet muu kraamiga. Olgu, kumbki laps saab ka paarikümneeurose mägnuasjapoe kinkekaardi, et ise endale midagi meelepärast valida, sest päris mänguasjavaba jõulu ka teha ei saa. Aga siis on asi ise valitud ja läheb kindlasti käiku. Kinkekaardid on üldse suurepärane alternatiiv asjadele, mille vajalikkuses ebakindel oled. 

Foto: Heidi Hanso

3. Katsu need kummalised jõulud üle elada, nii et kõik terveks jäävad

Koroona. Meid on kokku tõesti ligi 30 inimest, kes kõik tulevad eri kohtadest ja viimane asi, mida oma lähedastele kinkida, on uus või ükskõik milline vana haigus. Seepärast otsustasime asendada tavalise kokkusaamise väikses elutoas vanematekodus hoopis õuelõkkega suvisel jaanituleplatsil. Väike maastikumäng, päris jõuluvana, ühine aeg värskes õhus, distants, maskid... Lõke. Ja igaüks hiljem oma koju oma perega edasi tähistama. Kes terve kui purikas, võib kellelegi külla minna, kui natukenegi hääl kähiseb, siis vut-vut oma koju. Selline on tänavune kokkulepe.

Tavaliselt olen alati panustanud meie ühisele ja väga suurele jõululauale kas omakasvatatud linnulihapraega või soetanud kvaliteetset sealiha ja ka sellest hõrgutise valmis meisterdanud, kõrvitsad-kurgid on niikuinii juba ootel. Mine tea, ehk mahub jõuluvana kingikotti veel mõnus liha-amps iga pere jõululauale ka. Peamine on siiski see, et kõik jääksid terveks ja ühise aja veetmisel tuleb lihtsalt natuke loomingulisem olla kui seni harjutud.