Raha

Kübereksperdid: petturid leiavad alati võimaluse, kuidas inimeste hirmudele panustada 

Toimetas Annaliisa Köss, 11. november 2020 16:25
Aina rohkem teatatakse juhtumitest, kus isiklik seade, mida kasutatakse kodus tööülesannete täitmiseks, nakatub inimese teadmata pahavaraga.Foto: Karolina Grabowska / Pexels
Kuigi politsei andmetel ei ole sellel aastal petuskeemide arv kasvanud, leiavad  petturid siiski järjepidevalt uusi kavalaid viise, kuidas inimestelt raha ning andmeid välja petta. Veebikonstaabel Maarja Punak ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtivanalüütik Lauri Tankler arutlesid populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik otseülekandes uut tüüpi pettuste üle ja jagasid nõuandeid, kuidas end nende eest kaitsta.

Millist tüüpi pettused praegu levivad?

Samal teemal

Aina rohkem teatatakse juhtumitest, kus isiklik seade, mida kasutatakse kodus tööülesannete täitmiseks, nakatub inimese teadmata pahavaraga. „Nii töötaja kui ka tööandja saavad sellest sageli teada alles siis, kui inimene naaseb kontorisse, ühendab end töövõrku ning pahavara levib teistesse tööseadmetesse,“ avaldab RIA juhtivanalüütik Lauri Tankler. „Aasta alguses ilmusid järsku ka koroonaviirusega seotud pettused,“ lisab veebikonstaabel Maarja Punak ning selgitab, et näiteks saatsid petturid inimestele näiliselt Tervisameti nime alt e-kirju, pakkudes saajatele koroonaviiruse vaktsiini „Petturid leiavad alati võimaluse, kuidas inimeste hirmudele panustada,“ tõdeb Punak.

Paljud uued pettused tuginevad ka sellele, et inimestel ei ole võimalik hetkel reisida. „Reisimispiirangute tõttu ei saa näiteks kindlaks teha, kas ettevõte, kellega koostööd alustati, on üldse päriselt olemas,“ toob Tankler näite. Sama lugu on ka armupettustega – armunud inimesed on valmis saatma suuri summasid kelmidele, kellega nad pole kunagi kohtunud, lootes, et selle raha eest saab inimene neile hiljem külla tulla.

Kas petturid saadakse kätte?

Kas aga Eesti politsei saab üldse välismaal tegutsevaid küberkurjategijaid kätte? „Eesti omadega saame hakkama, välismaa petturitega on juba raskem. See aga ei tähenda, et välismaalt üldse kedagi kätte poleks saadud,“ selgitab Punak. Näiteks pidas Eesti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude osakond eelmisel aastal kinni Rumeenia kurjategijaid, kes olid viimased poolteist aastat erinevate veebilehtede kaudu proovinud saada ligipääsu inimeste pangakontodele ning Smart-ID paroolidele. „Sellepärast ei tohiks kunagi mõelda, et miks mul üldse on mõtet politseile pettusest teatada,“ rõhutab Tankler, et pikas perspektiivis aitab politseid iga infokild. „Siiski tuleks meeles pidada, et me võime ühe pettuse kontrolli alla saada, aga alati ilmub mitu uut selle asemele. Seega on petturite tuvastamisest ja peatamisest veelgi tähtsam inimestele elementaarse digihügieeni õpetamine,“ tõdeb Punak.

Kuidas ennast pettuste eest kaitsta? 

  • Uuenda pidevalt oma nutiseadmete süsteeme ning viirustarkvarasid.
  • Kasuta mitmefaktorilist autentimist.
  • Väldi samade paroolide korduvat kasutamist. Neile, kellel erinevad paroolid meeles ei püsi, on soovituslik kasuta paroolihaldurit (Onepass, Keypass jne) – nii on kõik su paroolid turvaliselt ühte kohta salvestatud.
  • Loo endale vähemalt kolm erinevat parooli: üks tööasjade, üks isikliku meili ja üks sotsiaalmeedia jaoks. Juba siis vähendad suuresti võimalust petturite küüsi langeda!

Vaata petuskeemide ülevaadet siit ning loe siit, millised on levinud pettused, mille ohvriks ka eestlased langevad.