Lemmikloom

LIIGA PALJU! Loomaomanikud lasevad kassidel kontrollimatult paljuneda ega hooli tagajärgedest 

Anete Hela Pulk, 10. november 2020 20:55
Foto: Marianne Loorents
Hoolimata sellest, et arstid ja loomakaitseorganisatsioonid teevad kampaaniaid ja kutsuvad inimesi oma kasse loomaarsti juurde steriliseerima ja kastreerima, jõuab igal aastal Tartu koduta loomade varjupaika ligi tuhat kassi.

Sel aastal on Tartu koduta loomade varjupaigas viibinud 802 kassi ja 207 koera. Neist on tagasi koju pääsenud või uue kodu leidnud 454 kassi ja 197 koera. Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar aga ennustab, et varjupaigas viibinud kasside arv tõuseb aasta lõpuks tavapäraselt tuhande ringi.

Samal teemal

Roosaare sõnul on Eestis liiga palju kasse: „Esiteks ei jätku kassidele kodusid ja neil lastakse natukene liiga kontrollimatult paljuneda“. Roosaar sõnas, et kassid saabuvad varjupaika ka kolooniatena ning põhjus seisnebki selles, et kassiomanikud ei steriliseeri ega kastreeri oma loomi. Roosaar tõdeb, et kui tulevad pojad, siis tihtipeale jäetakse need kuskile ripakile ja sealt hakkab jälle mõni koloonia kasvama.

Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarsti Rainer Hõimu sõnul peaks tänapäeval olema loomade steriliseerimine ja kastreerimine norm. „Kui omapäi käivaid kasse on rohkem, siis nad saavad kokku ja paljunevad, sest niimoodi on loodus tehtud.“

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liikme Kaija Paalbergi sõnul võivad kassi steriliseerimata või kastreerimata jätmisel olla erisugused põhjused, näiteks vanema inimese veendumus selle kohta, et looma ei tohi sandistada.

Varjupaiga projektijuht Roosaar ütles samuti, et mõni inimene ei soovigi loomal midagi ära lõigata, ning sõnas, et inimeste rahaline seis võib olla piiratud. Paalberg aga lausus, et kui on tahtmine ikkagi oma looma steriliseerida või kastreerida, siis see võimalus tegelikult leitakse.

Paalbergi sõnul ei vasta tõele ka inimeste arvamus selle kohta, et kassil peaks olema vähemalt üks pesakond. „Kassil on endal lihtsam, kui tal ei ole poegi ega jooksuaega olnud.“

Loomaarst Hõimu sõnul on murekohaks ka kassikolooniates levivad parasitaar- ja nakkushaigused, mida tihtipeale ei ole võimalik ravida ning loomad võivad olla haiged kogu oma eluea. Paalberg sõnas samuti, et suur osa kolooniates elavatest kassidest on haiged.

Roosaare sõnul püüab varjupaik vähegi ravitava haiguse korral loomi ravida. Ta ütles, et kassidele tehakse enne operatsioonile minekut test, millest tihti selgub, et neil on immuunpuudulikkuse viirus. Ta lisas, et sama test näitab ka seda, kas kassil on nakkuslik verevähk. Roosaar sõnas, et varjupaiga töötajad hindavad saabumisest alates 14 päeva jooksul looma iseloomu ja muutusi käitumises ning juhul kui on tegemist metsiku loomaga, siis pannakse ta magama.