Nipid

Maaülikooli professor Mait Kriipsalu: bioprügikast on nagu toitumispäevik, mis annab ülevaate sellest, mida me sööme ja mida raiskame 

Õhtuleht Tarbija, 21. oktoober 2020 12:10
Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse professor Mait Kriipsalu: „Inimese enda jaoks on bioprügikast toas omamoodi toitumispäevik, mis annab väga hea ülevaate sellest, mida me sööme või mida me raiskame.Foto: Hanna Mari Villsaar
Biojäätmete ringlussevõtt on üks lihtsamini toimivaid ringmajanduspõhimõtte rakendamise võimalusi Eestis. Värske sortimisuuringu (SEI 2020*) kohaselt moodustavad aga ligi kolmandiku eestlaste segaolmejäätmetest biojäätmed, mis näitab, et me viskame liiga palju ja kergekäeliselt toitu ära, ei ole väga head sortijad ning seetõttu ei jõua suur osa kompostitavast toorainest täna ka ringlusse.

Biojäätmete ringlussevõtu aluseks on aga korrektselt sorditud jäätmed. Kui biojäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka, määrivad nad ära olmeprügi ning muudavad ka olmeprügi käitlemise keerulisemaks. Selle asemel võiks biojäätmeid eraldi sortida ning nii saaks väärtuslik tooraine olmejäätmete põletamise või ladestamise asemel uueks tooteks. 

„Biojäätmete sisaldus segaolmejäätmetes oli SEI värske uuringu kohaselt eri piirkondades keskmiselt 32% – see osakaal on jäänud sisuliselt samale tasemele eelmise uuringu aegsete tulemustega. Teisisõnu – arengut ei ole viimaste aastatega toimunud. Sama näitab ka statistika: Keskkonnaameti andmete järgi on köögi- ja sööklajäätmeid asunud eraldi koguma omavalitsustest umbes pooled. Nende numbrite põhjal aga saame öelda, et kui võtta olmejäätmetest biojäätmed välja ehk panna kogu Eesti biojäätmeid eraldi koguma, oleks meil võimalik täita peatselt ka ELi ringlussevõtu sihttaset,“ rääkis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmann.

Prügi sorteerimine on elukestev õpe ning jäätmekäitlust käsitlevaid reegleid tuleb üle korrata kogu aeg.Foto: Hanna Mari Villsaar

Samal teemal

Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse professor Mait Kriipsalu sõnul on prügivedu töötanud aastakümneid ainsa eesmärgiga linnaruum puhtana hoida ning see, mis jäätmetega edasi saab, ei ole olnud varem avalikkuse jaoks tähtis. „Nüüd, kus oleme hakanud hoolima jäätmetest kui ressurssidest, on biojäätmete ringlussevõtt üks lihtsamini toimivaid ringmajandusnäiteid,“ leiab Kriipsalu ning lisab: „Biojäätmete eraldi sortimisel on mitmeid otseseid ja kaudseid kasutegureid. Kui eraldada orgaanika, muudab see ülejäänud jäätmed oluliselt paremini käideldavaks. Samuti on biojäätmetest valmistatav kompost väärtuslik mullarikastaja, mille abil saab mulda viia toitaineid ja parandada mulla struktuuri ning elustikku. Ka pole väheoluline, et komposti abil saame prügilates vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist ning inimese enda jaoks on bioprügikast toas aga omamoodi toitumispäevik, mis annab väga hea ülevaate sellest, mida me sööme või mida me raiskame. Niisiis saaks biojäätmete käitlemine olla miski, millega kohalik omavalitsus saab suhteliselt lihtsalt ise panustada oma kogukonna heaolusse.“

Biojäätmete ringlussevõtu aluseks on liigiti kogumine

AS Keskkonnateenused arendusjuhi Kalle Grentsi sõnul on täna biojäätmete sortimise põhiprobleem toidujäätmete liigses pakendamises. „Kui iga õunasüda on eraldi kilekotti pakendatud, siis on biomaterjali jäätmete hulgas vähem kui pakendeid ning lagunemisprotsessid ei hakka toimima. Kuigi on olemas ka biopõhiseid ja biolagunevaid kilekotte, siis jäätmete järelsortimisel on neid keeruline naftapõhistest kilekottidest eraldada ning ka need sõelutakse lõpptootest välja nii palju kui võimalik,“ tõdeb Grents ja lisab, et sestap oleks kõige ideaalsem panna biojäätmed vooderduskotiga konteinerisse paberkotis või ilma pakendita.

AS Keskkonnateenused arendusjuhi Kalle Grentsi sõnul on täna biojäätmete sortimise põhiprobleem toidujäätmete liigses pakendamises.Foto: Hanna Mari Villsaar

Teiseks murekohaks on Grentsi sõnul valede jäätmete biokonteinerisse panemine. „Kui biokonteinerisse satuvad mittesobivad jäätmed nagu klaas-, metall- või plastikpakendid ning suured kondid, kivid, puidutükid jms kõvad esemed, siis need lõhuvad nii kogumisautosid kui ka käitlustehnikat. Samuti ei ole hilisemas käitluses enam võimalik selliseid jäätmeid käidelda ning need tuleb samuti välja korjata, sest kellele meeldiks klaasikildudega kompost

Biojäätmete kogumise korraldamine on kohalike omavalitsuste kätes

Kuna biojäätmete ringlussevõtt algab puhtast toorainest, paneb Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann kohalikele omavalitsustele südamele, et need annaksid elanikule võimaluse jäätmeid liigiti ära anda. „Kohaliku omavalitsuse kohustus on korraldada oma territooriumil jäätmevedu ja määrata ära ka jäätmeliigid, mida kogutakse ja veetakse. Kui jäätmeveoga on hõlmatud ainult segaolmejäätmed, siis elanik võib ju biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda, ent võimalust neid liigiti ära anda tal ei ole ja need satuvad ikkagi segaolmega kokku,“ nendib Rüütelmann.

Seega on äärmiselt oluline, et korraldatud jäätmeveo raames oleks elanikul vähemalt kolm konteinerit – biojäätmete konteiner, segaolmejäätme ja ka pakendikonteiner. 2023 .aasta lõpuks muutub orgaanika lahku sortimine kohustuslikuks kogu Euroopa Liidus. „See ei ole karistus ega kius, vaid tsiviliseeritud ühiskonna tunnus. On aeg võtta vastutus meie eneste tekitatud jäätmete eest – biojäätmete eraldi kogumine ei ole keeruline, aga annab suure efekti,“ sõnas Mait Kriipsalu.

Biojäätmete eraldi kogumine ei ole keeruline, aga annab suure efektiFoto: Hanna Mari Villsaar

Samuti on omavalitsused need, kellelt peaksid tulema inimestele ka sortimisjuhendid. Professor Mait Kriipsalu sõnul ei piisa õpetussõnade ühekordsest jagamisest. „Prügi sorteerimine on elukestev õpe ning jäätmekäitlust käsitlevaid reegleid tuleb üle korrata kogu aeg. Mida täpsemalt omavalitsus keskkonna-eesmärgid sõnastab, seda parem, ning miks mitte võtta sihiks jäätmevaba kogukond,“ pakub Kriipsalu.

Lisaks on Kriipsalu sõnul biojäätmete sortimisel veel teisigi plusse kui väärt tooraine ringlusse saatmine. „Kui orgaanika eraldi panna ja viia sagedasti toast välja, on ka olmeprügi puhtam ja meeldivam. Pealegi on orgaaniliste jäätmete käitlemine jäätmekäitluse pikas ahelas ainuke, mida igaüks, igal pool, igal ajal ning igas mahus saab ise oma aias proovida.“

Liigiti kogutud biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal, millest jõuab käitlusse kõik – 100%. Ringmajanduse kontekstis on biojäätmete puhul kaks võimalust – toota biojäätmetest komposti või biogaasi. Biogaasi tootmise tulemusena tekivad biogaas ja kääritusjääk. Nii komposti kui ka kääritusjääki on võimalik sertifitseerida ja läbi selle protsessi muutuvad jäätmed juba kindlate tooteomadustega kvaliteetseks tooteks.

Ettevõtted on juba teinud ja tegemas investeeringuid liigiti kogutud biojäätmete käitluse arendamiseks, näiteks on sertifitseeritud komposti tootmine, töös on näiteks biojäätmetest biogaasi ja kääritusjäägi tootmine, mida riik peaks igati toetama. Eestis tekkinud jäätmed peame me olema võimelised ise ära käitlema ja veelgi enam – nendest kvaliteetseid tooteid valmistama.